Seoses Euroopa Parlamendi valimistega pöördusid EP liikme Yana Toomi Eesti büroo poole mitmed EV kodanikud, kes väitsid, et neid ei lubatud hääletama, kuna neil pole rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressi.
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo pöördus arupärimisega õiguskantsleri poole: „Koduleheküljel valimised.ee leiame tõesti: „Hääletamiseks peab isik olema kantud valijate nimekirja, mis tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress.”
Kuid Euroopa Parlamendi valimise seaduse § 4 l.1 ütleb üheselt vaid seda, et hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
Soovime õiguskantsleri hinnangut selle kohta, et kas siin pole ilmset Euroopa Parlamendi valimise seaduse rikkumist, kui Eesti kodanik ei saa hääletada põhimõtteliselt.”
Vastus
Euroopa Parlamendi valimistel on hääletamisõigus kõikidel inimestel, kes vastavad Euroopa Parlamendi valimise seaduse (EPVS) §-s 4 loetletud tingimustele. Hääletamisõiguse kasutamiseks peab inimene olema kantud valijate nimekirja. Selleks on vaja, et inimese elukoha andmed oleksid rahvastikuregistris.
Rahvastikuregistri andmete alusel kantakse valija oma elukohajärgse valimisjaoskonna valijate nimekirja (EPVS § 20 lg 4) või alaliselt välismaal elavate valijate nimekirja. On oluline, et valijate üle peetaks täpset arvestust, sest ainult nii saab tagada, et keegi ei hääletaks mitu korda või et mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis hääletamisõigust omav inimene hääletaks ainult ühes riigis.
Selleks et elukoha andmete puudumise tõttu ei jääks ühelgi hääleõiguslikul inimesel hääletamata, saab valimiste ajal oma elukoha registreerida lihtsustatud korras. Rahvastikuregistri seaduse § 83 kohaselt kantakse valimiste ajal (s.t Riigikogu, Euroopa Parlamendi või kohaliku omavalitsuse volikogu valimise eelhääletamise esimesest päevast kuni valimispäevani) esitatud elukohateate alusel inimese aadress rahvastikuregistrisse viivitamata, vajadusel ka linna ja linnaosa või valla täpsusega. Seejärel kantakse inimene ka valijate nimekirja (EPVS § 24 lg-d 2 ja 4).
Alaliselt välismaal elav inimene saab oma elukoha andmed registreerida nii, nagu sätestab konsulaarseadus (§ 37). Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna esindaja kinnitas, et kui samal ajal toimub välisesinduses hääletamine, saab inimene oma elukoha andmed esitada ja kohe ka hääletada.
Seega on valija elukoha andmed hääletamise korraldamiseks vajalikud ning samal ajal on ette nähtud võimalus valimiste ajal oma elukoht registreerida lihtsustatud korras. Kui mõnes valimisjaoskonnas inimestele seda võimalust ei selgitatud ning seetõttu neil hääletamata jäi, on tegemist äärmiselt kahetsusväärse olukorraga. Paraku ei ole pärast hääletamist lõppemist enam võimalik aidata.
Külli Taro
õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel