Eesti Keskerakond on Eesti suurim erakond. Täna kuulub meie erakonda üle 12 000 Eesti Vabariigi kodanikku. 12. oktoobril 1991. aastal kogunesid 204 mõttekaaslast, peamiselt Rahvarinde liikmed, ja asutasid Eesti Rahva Keskerakonna, mis 1993. aastal nimetati ümber Keskerakonnaks.
Meie poliitilise tegevuse keskseks põhimõtteks on eelnevate põlvkondade panuse austamine. Väärtustame Eesti riigi järjepidevust. Hindame ja austame meie riigi rajajaid, Vabadussõja võitlejaid ja Eesti riigi majandusliku baasi loojaid. Hindame vääriliselt nende põlvkondade tööd, kes tagasid meie rahva, kultuuri ja majanduse põhialuste kestma jäämise nõukogude anneksiooni aastatel ning tegid võimalikuks meie riikliku iseseisvuse taastamise. Tunnustame ja hindame neid, kes suutsid võõrsil viibides säilitada ja rikastada meie rahva kultuuritraditsioone ning olid abiks riikliku iseseisvuse taastamisel.
Keskerakond on läbi aegade pidanud oluliseks inimeste suuremat sõnaõigust poliitikas. Lisaks esindusdemokraatia kvaliteedi tõstmisele seisame jätkuvalt selle eest, et rahvas saaks valida presidenti ja otse väljendada oma eelistusi ka valimiste vahel rahvaküsitluste, rahvahääletuste, osalusveebi ja teiste lahenduste abil. Väärtustame erakonnana vahetut kontakti valijatega ning korraldame jätkuvalt otsekohtumisi ja üritusi.
Soosime kodanikualgatust ja suuname avalikkuse loomingulist energiat Eesti ühiskonna ühtekuuluvustunde arendamisel. Soodustame inimeste huvi, initsiatiivi ja aktiivsuse koondumist nende eneste ning teiste heaolu tagamisele ja erinevate sotsiaalsete, kultuuriliste, keskkonnakaitseliste jm oluliste probleemide lahendamisele.
Seome riigi elu erinevate valdkondade mastaapsete otsuste ja reformikavade kinnitamise neile eelnevate laiaulatuslike aruteludega, millesse on kaasatud nii vastavate valdkondade teadlased ja praktikud kui ka erinevate huvirühmade esindajad.
Eesti parlamentarism vajab arendamist ja tugevdamist. Senised arengud on kahandanud Riigikogu kui rahvaesinduse otsustusvõimet täitevvõimu õiguste kasvatamise arvel. Parlamendile on vaja luua tingimused, mis võimaldavad tal valitsusasutuste tööd sisuliselt kontrollida ja hinnata. Selleks on parlamendiliikmetele vaja ka piisava kvaliteediga tugimeeskonda, tagamaks nende teabe-, analüüsi- ja arendusvõimekuse.
Rahvaesindusel peab olema õigus senisest oluliselt rohkem iseseisvalt teavet küsida ja kasutada ning omada võimalust luua senisest tugevamaid uurimiskomisjone, kuhu on võimalik vajaduse korral kutsuda aru andma lisaks ministritele ka oluliste riigiasutuste ja ametkondade juhte (peaprokurör, PPA, KAPO juhid jt), aga samuti erinevate erainstitutsioonide esindajaid ning vastava teemaga seotud kodanikke.