Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse pöörduvad inimesed, kellel on suur mure seoses uue katastriüksuse moodustamise korraga. Nendeni on jõudnud info, et krundid, mida nad omal ajal erastasid ning mida nad on aastakümneid hallanud, ei vasta enam oma mõõtmetes katastriplaanidele.
Sellest on tulnud palju pahandusi, naabrid on läinud tülli jne.
Palusime kommentaari Maa-ametilt.
Vastus
01.07.2018 jõustus kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus, millega koos muudeti ka maakatastri seadust, sh kehtestati 20.08.2018 uus menetluskord, katastriüksuse moodustamise kord, mis koondas kokku seni mitmetes erinevates määrustes olevad menetlusreeglid katastriüksuste moodustamise kohta.
Selgitame, et katastri pidamise eesmärk on kinnisasja piiri ja ruumilise ulatuse, maa väärtuse, maa loodusliku seisundi ja maa kasutamist kajastava informatsiooni registreerimine ning selle informatsiooni kvaliteedi, säilimise ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Katastrit peetakse elektrooniliselt.
Katastris registreeritud maaüksuse pindala andmed ei pruugi alati vastata katastriüksuse tegelikule suurusele looduses ja seda mitmetel erinevatel põhjustel. Nt on paljud katastriüksused maareformi käigus moodustatud plaani- ja kaardimaterjali alusel, samuti oli varasemalt lubatud katastriüksuseid mõõdistada suvalises koordinaatide süsteemis ning kasutada aerofotogeodeetilisi mõõdistusviise, mis ei olnud kuigivõrd täpsed. Erineval ajal on katastriüksuste moodustamiseks kasutatud erinevaid viise ning ka aluskaardid on olnud erineva täpsusega. Lisaks on koordinaatide määramisel ettenähtud õigusaktides sätestatud lubatud vea ulatus, mistõttu on ka geodeetiliste mõõtmiste puhul paratamatu, et erinevatel mõõtmistel on saadud erinevad mõõtmistulemused.
Selgete ja üheselt avalikkusele mõistetavate katastriandmete kättesaadavuse tagamiseks toimub registri korrastamine, mille käigus viiakse katastriüksuste piiri ja pindala andmed kooskõlla teiste ruumiandmetega, sealhulgas kõlvikute piiri ja pindala andmetega ning loodusobjektil kulgev piir aluskaardi andmetega.
Kuna kõige ajakohasemad andmed on kättesaadavad andmebaasidest, loobuti 01.07.2018 seadusemuudatustega paberkandjal katastriüksuse plaanist ja katastriüksuse kohta käivad ametlikud andmed on nüüd elektroonilises katastris. Katastriplaan on edaspidi arhiivdokument ja omanike vaheliste vaidluste korral, seal olevat infot ka analüüsitakse. Edaspidi saab info katastriüksuse andmete kohta väljavõttelt, mis sisaldab kõige olulisemaid andmeid katastriüksuse kohta.
Veel selle aasta (vastus on koostatud 2018. a. – Toim.) sees viiakse läbi maaregistri andmete korrastamine, mille käigus arvutatakse kõigile katastriüksustele uued kõlvikute pindalad ja enam kui pooltele katastriüksustele lubatud vea piires kokku viidud koordinaatide järgi uued pindalad. Uutele andmetele üleminekuga tagatakse maaregistri ühetaolisus. Seejuures on oluline rõhutada, et looduses katastriüksuste piir ei muutu. Uued arvutatud pindalad kantakse hiljemalt 31.12.2018 ka kinnistusraamatusse. Ühetaolised ja mõistetavad piirid kuvatakse riiklikus registris. Tänaseni on seda näidatud Maaameti avalikus kaardirakenduses ja inimesed enamjaolt mõistavadki seda katastrina.
Lisame teile ka viite kalkulaatorile, milles on maaomanikel võimalus endale kuuluva katastriüksuse andmeid (pindala ja kõlvikute muutust) näha: www.maaamet.ee/kolvikute-pindala.
Vajadusel palume inimesed suunata info ja selgituste saamiseks Maa-ameti poole, kas e-posti aadressil kataster@maaamet.ee või infotelefonil 6750 810, töötab E-N 8:30-16:30, R 8:30-15:30.
Uute maatoimingu võimalustega on võimalik tutvuda Maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee ja ka geoportaalist aadressil https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastriandmed/Maaomaniku-meelespea-p549.html.
Triinu Rennu,
peadirektori asetäitja