Euroopa Parlamendi liige Yana Toom saatis arupärimise Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorile Elmar Vaherile. Vastuse allkirjastas 25. augustil peadirektori asetäitja piirivalve alal peadirektori ülesannetes Egert Belitšev.
Arupärimine puudutab Eestis elamislube omavaid Venemaa kodanike.
Kui palju tähtajalisi elamislube omavaid Venemaa kodanike elab Eestis?
15.08.2022 seisuga omab Eestis kehtivat tähtajalist elamisluba 10 035 Venemaa Föderatsiooni kodanikku.
Kui palju Venemaa kodanike elab Eestis tähtajalise elamisloa alusel üle 8 aasta?
Sellele küsimusele on üheselt keeruline vastata, kuna välismaalane võib ka elamisloa kehtivuse ajal vahepeal muus riigis elada. Esineb ka juhtumeid, kus inimene on väga pikalt Eestis elanud ja omanud pikaajalise elaniku elamisluba, kuid seoses Eestist lahkumisega avaldanud soovi see kehtetuks tunnistada ning hiljem Eestisse tagasi pöördunud ja jälle tähtajalist elamisluba taotlenud.
Nende 10 035 hulgas on umbes 6 500 isikut, kelle puhul on tegemist nende esmase tähtajalise elamisloaga või on neil elamisluba olnud kokku vähem kui 8 aastat.
Ligikaudu 2 000 isikut on Eesti tähtajalist elamisluba omanud kauem kui 8 aastat ja 1 500 isikut on küll oma esmase elamisloa saanud rohkem kui 8 aastat tagasi aga ei ole järjepidevalt selle aja jooksul Eesti elamisluba omanud.
Mitu Venemaa kodanike poolt esitatud tähtajalise elamisloa pikendamise taotlust on jäetud rahuldamata alates 24.02?
Alates sõja algusest 24.02.2022 on tehtud Venemaa Föderatsiooni kodanikele kokku 17 tähtajalise elamisloa pikendamisest keeldumise otsust.
Kas saaksite üldjoontes kokku võtta, kes on need inimesed, kellele ära öeldi: tudengid, arstid, ärimehed vms?
Tähtajalise elamisloa pikendamisest keelduti elamisloa taotlemise põhjuste lõikes järgmiselt:
Ettevõtlus 2
Pereränne 5
Püsivalt Eestisse elama asumine 1
Töötamine 5
Õppimine 4
Kokku 17
Kas venemaalastele, kes õppisid Eestis enne sõda ja peavad õpinguid jätkama, pikendatakse tähtajalisi elamislube, ära ei võeta?
Tähtajaline elamisluba õppimiseks antakse täiskoormusel õppekava läbimiseks ja elamisluba antakse reeglina kehtivusajaga kuni õpingute nominaalaja lõpuni. Seega üldjuhul puudub välismaalastel vajadus ja alus õppimiseks saadud elamisloa pikendamiseks. Samas näeb välismaalaste seaduse § 170 lg 2 ette võimaluse elamisluba pikendada kuni õppekava nominaalaja lõpuni või õpingute lõpuni. Elamisloa pikendamisel on samuti oluline, et õpilane on kogu varasema elamisloa kehtivusaja õppinud täiskoormusel ja ei ole langenud osakoormusele või katkestanud õpinguid, mis on aluseks elamisloa kehtetuks tunnistamiseks. Vabariigi Valitsuse 08.04.2022 määruse nr 42 alusel on kehtestatud sanktsioon Venemaa Föderatsiooni kodanikele õppimiseks elamisloa andmisele aga sellele on seatud erand, et ühekordselt on võimalik olemasolevat elamisluba pikendada kuni 1 aasta võrra. Seega kui Venemaa Föderatsiooni kodanik omab Eestis õppimiseks tähtajalist elamisluba ja soovib seda pikendada ning pikendamiseks vajalikud tingimused on täidetud, siis on Politsei- ja Piirivalveametil võimalik nende elamisluba pikendada.
Mis alusel saab Venemaa kodanikule tähtajalist elamisluba tänapäeva Eestis pikendada?
Tähtajalise elamisloa andmine on Venemaa Föderatsiooni kodanikele keelatud hetkel töötamise, ettevõtluse ja õppimise eesmärgil. Samas olemasolevaid elamislubasid on võimalik pikendada vastavalt sanktsioonimääruses sõnastatud erisustele. Lisaks on endiselt võimalik taotleda tähtajalist elamisluba näiteks abikaasa juurde elama asumiseks, lähedase sugulase juurde elama asumiseks, püsivalt Eestis elamiseks ning neid elamislube pikendada ja samuti on võimalik taotleda pikaajalise elaniku elamisluba (st alalise kehtivusega luba), kui vajalikud tingimused elamisloa saamiseks on täidetud.