Haridus- ja Teadusministeerium esitles arengukava, mille kohaselt peab aastaks 2035 toimuma riigi ning omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades õppetöö eesti keeles. Kuid kas venelastelt endilt küsiti, kas neid kava väljatöötamisse kaasati?
Kuna selle vastu tunnevad huvi paljud riigi venekeelsed elanikud, on mõttekas avalikustada haridusministeeriumi info, mille Europarlamendi liige Yana Toom sai vastuseks oma arupärimisele haridus- ja teadusminister Liina Kersnale.
Küsimus: mitu liiget selles töörühmas on, kes need inimesed nimeliselt on ning kes ja kuidas nad töörühma valis? Kes esindab töörühmas venekeelset kogukonda?
Vastus: töörühm moodustati valdkonnas tegutsevatest praktikutest, et keskenduda nende igapäevatöös esinevatele väljakutsetele. Oluline oli, et töörühma kuuluks inimesi enim tähelepanu vajavatest piirkondadest (Tallinn, Ida-Virumaa) ning esindatud saaks kõik haridustasemed alusharidusest kutseõppeni. Töörühma liikmete valiku osas lähtusime soovitustest, mida oleme erinevate ministeeriumis läbiviidud tegevuste käigus saanud nii töörühma liikmete kolleegidelt kui laiemate huvirühmade esindajatelt. Töörühma kuuluvad:
Kristi Vinter-Nemvalts (HTM),
Ann Leppiman (HTM),
Ingar Dubolazov (HTM),
Irina Šulgina (Jõhvi Vene Põhikool),
Kerda Eiert (Ida-Viru Haridusklaster),
Raino Liblik (Tallinna Kuristiku Gümnaasium),
Tatjana Baum-Valgma (Haridus- ja Noorteamet),
Julia Eskor (Tartu Lasteaed Kelluke),
Heli Adamovitš (Narva Lasteaed Päikene),
Ingrid Prees (Eesti keele kui teise keele õpetajate liit),
Raili Argus (Tallinna Ülikool),
Andrus Org (Tartu Ülikool),
Hille Ilves (ELVL),
Kalle Sammal (Tallinna Polütehnikum).
Küsimus: Põhiseaduse § 37 sätestab, et „laste hariduse valikul on otsustav sõna vanematel ning õppekeele vähemusrahvuse õppeasutuses valib õppeasutus.” Mis saab vene koolidest, kui eeldada, et ka edaspidi on vanemaid, kes soovivad, et lapsed õpiksid vene õppekeelega koolis, ning on koole, kes valivad õppekeeleks vene keele?
Sellele küsimusele minister Kersna ei vastanud.