Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse pöörduvad inimesed, kes ei saa aru, kuidas koroonaviiruse ennetamine Eesti riigis õigupoolest toimib.
Seoses sellega büroo pöördus omakorda arupärimisega Terviseameti poole: „Ainult üks näide. Laps jäi nohusse. Lasteaed ei luba sellist last lasteaeda tuua. Ema jäi koju, helistas perearstile sooviga lapsega haiguslehele jääda. Perearst teatas, et tahab last näha, kuid enne seda peab ema viima ta koroonaviiruse testimisele. Teisisõnu sinna, kus võib nakatanuid kohata ning ka laps võib teisi nakatada. Ema küsibki, missugusest ennetamisest antud situatsioonis võib rääkida? Palume selgitada, kuidas peab välja nägema õige tegutsemisviis lapse nohu puhul ja lapsevanema soovi puhul haiguslehele jääda ning kas perearstid on sellest teadlikud?“
Vastus
Terviseamet koostöös Eesti Lastearstide Seltsi, Eesti Perearstide Seltsi ja Infektsioonarstide Seltsiga on uuendamas juhist tervishoiuteenuse osutajatele esmatasandil (COVID-19).
Teenuse osutamisel tuleb arvestada epidemioloogilise olukorraga ning tagada infektsioonikontrolli reeglite täitmine kõikide patsientide vastu võtmisel. Vastuvõtule minek ei eelda SARS-CoV-2 proovivõttu ega analüüsivastuse äraootamist: perearsti või pereõe vastuvõtule pannakse aeg kirja, kui terviseseisund seda nõuab. Samas rõhutame üle, et perearstikeskuses peab vastuvõtt olema eelnevalt kokku lepitud.
Väikelaste saatmine igal juhul testima enne kui arsti või õe vastuvõtule kutsutakse, pole põhjendatud. Oluline on see, et laps saaks vajalikku arstiabi õigeaegselt ning testi vastuse ootamisega tervis ei halveneks. Kui laps on vastuvõtule tulnud, tema seisund on arsti poolt hinnatud ning seejärel tekib põhjendatud kahtlus koroonaviirusele, siis saab lapse testima saata. Esimene samm peab olema vajaliku abi ja ravi osutamine. Kõike seda arvestades ning püüdes erinevatesse käsitlustesse selgust luua, ongi asutud töötama välja juhiseid, mis oleks tasakaalustatud teadmistega ning arvestaks ka seda, et väikestele lastel on testi tegemine väga ebamugav.
Mis puudutab hoolduslehe väljastamist, siis kui 12-aastane laps on kas lähikontaktne või haige (igasugune haigestumine) ning vanem peab olema lapsega kodus, väljastab arst vajadusel hoolduslehele.
Hooldushüvitist saab: • alla 12-aastase lapse või alla 19-aastase puudega inimese põetamisel kuni 14 järjestikuse päeva eest; • alla 12-aastase lapse põetamise korral kuni 60 järjestikuse päeva eest, kui haigestumise põhjuseks on pahaloomuline kasvaja ja lapse ravi algab haiglas; • haige perekonnaliikme kodus põetamisel kuni seitsme järjestikuse päeva eest; • alla 3-aastase lapse või alla 16-aastase puudega lapse hooldamise korral, kui lapse hooldaja ise on haige või talle osutatakse sünnitusabi. Neil juhtudel saab hooldushüvitist kuni 10 järjestikuse päeva eest.
Hoolduslehe võib arst väljastada ka pikemaks ajaks, kuid hooldushüvitise maksmise periood on piiratud. Lisainfo: https://www.haigekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/hooldushuvitis
Pille Saar
Tervishoiuteenuste osakonna juhataja
Terviseamet