Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo sai kirja Tallinna elanikult, kelle Eesti numbriga auto oli tagasiteel Lätist väga põhjalikult üle vaadatud kolme Maksu- ja Tolliameti (MTA) ametniku poolt. See toimus Ikla kandis.
Oma kirjas avaldab mees sügavat pahameelt selle üle, et ametnikud ei esitlenud end ning ei selgitanud, mis alusel nad auto peatasid ja nii ranged meetmed tarvitusele võtsid. Autojuhi sõnul teda juurde ei lastud: „Läbivaatus läbiotsimise moodi: see oli mu inimväärikuse alandamine. Minu ees isegi ei vabandatud.“
Yana Toomi büroo pidi vastama kirjale ning seoses sellega palus, et Maksu-ja Tolliamet selgitaks, mis seaduse alusel on selline MTA töötajate tegevus lubatud ja kas see on õiguspärane, kas antud juhul ei olnud tegemist võimu kuritarvitamisega?
Mees küsis veel, kas sellise läbiotsimise jaoks poleks vaja kirjalikku prokuröri sanktsiooni ja manukate juuresviibimist? Missugused õigused on sel juhul läbiotsitava auto juhil? Kui autojuht leiab, et tema õigusi on riivatud, kuhu ta kaevata saab?
Vastus
Esmalt märgime, et kuivõrd teie taotluses ei ole isik identifitseeritav ja taotluses toodud asjaolude pinnalt ei õnnestunud ka Maksu- ja Tolliametil (edaspidi ka maksuhalduril) konkreetset isikut ja toimingut tuvastada, siis puuduvad maksuhalduril võimalused anda selgitusi konkreetse juhtumi osas. Täiendavalt märgime, et isegi juhul kui isik ja teostatud toiming oleks maksuhaldurile äratuntav, oleks selgituste andmine piiratud maksusaladuse kaitse tõttu (MKS1 § 26). Seega saame anda üksnes üldisi selgitusi maksuhaldurile pandud ülesannete täitmise osas sealhulgas ka toimingute osas, mis on seotud sõidukite kinnipidamise ja läbivaatamisega.
Vastuseks teie esimesele küsimusele märgime, et maksuhalduri õigused ja menetlustoimingute läbiviimise pädevused on täpsemalt reguleeritud nii maksualastes õigusaktides (nt Maksukorralduse seadus, Tolliseadus, Liidu tolliseadustik jne) kui ka Korrakaitseseaduses (edaspidi ka KorS). Kinnitame omalt poolt, et oma töös lähtub maksuhaldur konkreetse kontrolli läbiviimisel seadusega antud volitusnormidest ning haldusmenetluse põhimõtetest.
Maksuhalduri üheks ülesandeks on teostada riikliku järelevalvet. Riikliku järelevalve raames kontrollitakse ka üle Schengeni piiril liikuvaid isikuid, sõidukeid ja kaupasid. Riikliku järelevalve teostamisel on maksuhaldurile antud ka õigus sõidukeid ja inimesi kontrollida. Riiklik järelevalve on korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Oht on olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset korrarikkumine (KorS § 5 lg 2). Ohukahtluse korral on pädeval korrakaitseorganil õigus kohaldada seaduses ettenähtud meetmeid ohu olemasolu väljaselgitamiseks (KorS § 27). Isikul kohustus taluda tema suhtes seaduses sätestatud alusel ja korras kohaldatavaid riikliku järelevalve meetmeid (KorS § 23 lg 3).
Sõidukite peatamist reguleerib KorS § 45, mille lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgani ametiisik anda sõiduki- või maastikusõidukijuhile (edaspidi sõidukijuht) käega, sauaga, helkurkettaga või alarmsõiduki valgusseadme või valjuhääldi abil liiklusseaduses kehtestatud korras märguande sõiduki või maastikusõiduki (edaspidi sõiduk) peatamiseks, kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Peatatud sõiduki suhtes on maksuhalduril võimalik vajadusel teostada ka sõiduki läbivaatus (KorS § 49 lg 1 p 7).
Eeltoodust tulenevalt kui teie poole pöördunud isiku suhtes teostati maksuhalduri ametnike poolt sõiduki kinnipidamine ja läbivaatus nendele antud tööülesannete käigus, siis ei saa maksuhalduri poolt talle pandud tööülesannete täitmist pidada võimu kuritarvituseks. Seega käesoleval juhul teie poolt meile antud info valguses on eluliselt usutavam, et isiku sõiduki kinnipidamine ja vaatlus toimus maksuhaldurile pandud tööülesannete täitmise käigus, ning ühtegi võimu kuritarvitamisele viitavat tunnust teie poolt meile avaldatud asjaoludest tuvastada ei õnnestu.
Vastuseks teie teisele küsimusele märgime esmalt, et vahet tuleb teha mõistetel läbiotsimine ja läbivaatus, ning nende mõistete sisustamisel tuleb hinnata teostatud toimingu faktilisi asjaolusid, mitte lähtuda üksnes toimingule allutatud isiku sõnakasutusest.
Läbiotsimine on omane toiming süüteomenetluses ja läbivaatus on omane toiming haldusmenetluse läbiviimisel. Kuivõrd käesoleval juhul teie poolt avaldatud info pinnalt ei ole võimalik asuda seisukohale, et isiku suhtes oleks toiminguna teostatud läbiotsimine, siis lähtume vastuse andmisel asjaolust, et isik pidas silmas sõiduki läbivaatust ning eksis mõistete kasutamisel. Sõiduki läbivaatamiseks haldusmenetluse raames ei ole vajalikkirjalikku prokuröri luba ega ka manukate kaasamist toimingusse.
Haldusmenetluses teostatavate toimingute puhul toimingutele allutatud isikutele õigusi ja kohustusi selgitatakse üldjuhul isiku soovi korral (HMS2 § 36 lg 1 p 1). Maksuhaldur oma praktikas üldjuhul selgitab isikutele enne toimingu teostamist alati isiku õigusi ja kohustusi.
Olukorras kus isik leiab, et maksuhaldur on tema õigusi rikkunud, on isikul võimalus 30 päeva jooksul toimingu teostamise päevast arvates esitada vaie maksuhaldurile (MKS § 137 lg 2 p 5 ja lg 3, ning MKS § 138 lg 2) või vaiet esitamata pöörduda kaebusega oma elu- või asukohajärgsesse halduskohtusse. Kirjaliku kaebuse võib toimetada ükskõik millisesse Eesti haldus- või maakohtu kohtumajja (MKS § 151 lg 1 ning HKMS § 8 lg 6 ja § 40 lg 2).
Täiendavalt märgime, et maksuhalduri eesmärk on menetlused viia läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt ning menetlustoimingutele allutatud isikutega suhtluses lähtume eelkõige koostööst ja avatusest. Täname teid esitatud taotluse eest ning kinnitame veelkord, et maksuhaldur lähtub oma tööülesannete täitmisel seadusest ning haldusmenetluse põhimõtetest.
1 Maksukorralduse seadus
2 Haldusmenetluse seadustik
Rain Kuus,
osakonnajuhataja
uurimisosakond