Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi poole pöördusid väikese lapse vanemad palvega uurida, kas Eesti ametivõimude reaktsioon nende olukorrale on kooskõlas Euroopa õigusega. Isa, kes on nii USA kui ka Venemaa kodanik, ei saa Eestis elamisluba, et elada koos oma lapsega, kes on Eesti kodanik.
21. juulil saatis Euroopa Parlamendi liige Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitševile teabenõude ja selgitustaotluse:
„Pöördun Teie poole seoses kolmanda riigi kodanikest vanemate elamisloa- ja lahkumisettekirjutuse menetlustega olukorras, kus välismaalase alaealine laps on Eestis elav Eesti kodanik. Nimetatud isiku pöördumine on õiguskantsleri 28.08.2025 selgituste nr 7-4/251794/2506278 aluseks.
Oma seisukohas on õiguskantsler märkinud, et Välismaalaste seaduses puudub selge alus elamisloa andmiseks alaealise Eesti kodanikust lapse kolmanda riigi kodanikust vanemale. Selles osas on Välismaalaste seadus põhiseaduse ja Euroopa õigusega vastuolus. Samuti on õiguskantsler juhtinud tähelepanu sellele, et lahkumisettekirjutuse tegemisel, vabatahtliku lahkumise tähtaja määramisel ja pikendamisel ning sissesõidukeelu kehtestamisel tuleb hinnata iga juhtumi asjaolusid, lapse parimaid huve ja perekonnaelu.
Palun selgitada.
1. Kui palju on PPA viimase kolme aasta jooksul menetlenud elamisloataotlusi, milliseid esitasid Eestis elava alaealise Eesti kodaniku kolmanda riigi kodanikust vanemad? Kui palju neist taotlustest rahuldati ja kui palju jäeti rahuldamata?
2. Millisel õiguslikul alusel annab PPA sellises olukorras vanemale elamisloa, arvestades, et Välismaalaste seaduses puudub selleks sõnaselge alus?
3. Milliseid asjaolusid hindab PPA lisaks lapse Eesti kodakondsusele sellise elamisloataotluse lahendamisel?
4. Kas Eestis toimuv tegelik perekonnaelu ja menetluses olev elamisloataotlus võivad olla mõjuvaks aluseks:
o lahkumisettekirjutuse tegemata jätmisele kuni elamisloataotluse lahendamiseni;
o vabatahtliku lahkumise tähtaja pikendamisele;
o lahkumisettekirjutuse täitmise peatamisele;
o sissesõidukeelu kehtestamata jätmisele?
5. Kuidas kontrollib ja dokumenteerib PPA sellistes menetlustes lapse parimate huvide ning perekonnaelu hindamist?
6. Kas PPA praktika on pärast õiguskantsleri 2025. aasta augustis esitatud seisukohti muutunud? Kui jah, siis palun selgitada, milles muudatus seisneb.
7. Kas PPA-l on selliste juhtumite lahendamiseks sisemised juhendid või muud menetlusjuhised? Kui jah, palun need väljastada ulatuses, milles teave ei ole juurdepääsupiiranguga.
Palun käsitleda statistika ja dokumentide väljastamist puudutavat osa teabenõudena ning PPA praktika ja õiguslike aluste selgitamist puudutavat osa selgitustaotlusena.”
Foto: Marco Verch / ccnull.de (CC BY 2.0 DE)