“Seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast,” muu seas märkis politsei, vastates Euroopa Parlamendi liikme Jana Toomi arupärimisele.
Mai keskel küsis ta Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) peadirektor Egert Belitševilt, kas PPA-l on olemas nimekiri lauludest, mille esitamine või kuulamine on Eesti avalikus ruumis keelatud, kui on, siis kes ja mis meetodika järgi need laulud välja valis.
Eurosaadiku arupärimise inspireeris tallinlanna A.Z. (nimi on teada. – Büroo) pöördumine. 9. mail politsei koostas talle väärteoprotokolli - selle eest, et mainitud päeva õhtul oma pealinnas Sõjaväekalmistu vastas asuva Depo kaupluse juurde pargitud autos kuulas ta valjusti laulu „Den Pobedõ“.
Protokolli kohaselt eksponeeris Z. „avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud meelsust neid tegusid toetaval või õigustaval viisil“. Jana Toom päris samuti, kas politsei omab piisavat kompetentsi, et siduda inimese poolt konkreetse laulu kuulamist selle inimese meelsuse eksponeerimisega Venemaa Föderatsiooni tegevust Ukrainas „toetaval või õigustaval viisil“, ja kas politsei on lauludega seotud teemal pidanud nõu ka semiootikutega?
Vastus
PPA peadirektori asemel arupärimisele vastas politseileitnant Riina Printsmann - Põhja prefektuuri, Ida-Harju politseijaoskonna, menetlustalituse, üldsüütegude menetlusgrupi grupijuht.
„Vastuseks Teie päringule teavitan, et ühestki õigusaktist ei ole võimalik leida sümbolite loetelu, mis oleksid konkreetselt seotud agressiooniakti, genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude või sõjakuritegude toimepanemisega, samuti ei ole sellist konkreetset loetelu Politsei- ja Piirivalveametil.
Nimetatud loetelu puudumine on olnud seadusandja teadlik valik, mida kinnitab karistusseadustiku, kriminaalmenetluse seadustiku ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse (agressiooni toetamine ja sellega seonduv vaenutegevus) eelnõu seletuskiri, mille kohaselt seaduseelnõu koostamisel loobuti konkreetse sümboli loetelu andmisest. Eelnõu 585 SE seletuskirjas on seadusandja selgitanud, et sümboli kasutamist loetletud tegude toimepanemisel ei tuleks mõista sedavõrd vahetu seosena, et tarvis oleks tuvastada konkreetset episoodi, kus sümbolit on mingil moel vahetult kuriteo toimepanemisel kasutatud. Sümboli kasutamine loetletud tegude toimepanemisel tähendab, et sümbolit kasutati näiteks tegude toimepanija kuuluvuse määratlemiseks, identiteedi kujundamiseks, riigilipuna või -vapina. Seega ei pea sümbolit olema kasutatud vahetult relvastatud jõu kasutamisel. (https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/0d840298-f8d4-450c-b266-8248ae6ee8c1).
Sümboliteks võivad olla käemärgid, värvid, numbrid, esemed, riietus jne, samuti laulud. Avalikele allikatele tuginedes on "Den Pobedõ" (Võidupäev) Teise maailmasõja 30. aastapäevaks pühendatud laul, mis viitab võidupüha (9.mai) tähistamisele. 9. maid on eelkõige venekeelsed inimesed tähistanud kui võidupüha, sest teises maailmasõjas saadi võit inimsusevastaseid kuritegusid toime pannud fašistliku Saksamaa üle. Enamikele eestlastele ja ka paljudele teistele eestimaalastele on aga sügavalt häirivaks ja valusaks mälestuseks Eesti rahva, riigi ja Eesti inimeste vastu suunatud vägivaldsed repressioonid ning kaotused teises maailmasõjas ja sellele järgnenud nõukogude okupatsiooni ajal Vene vägede ja võimu poolt. (https://www.siseministeerium.ee/tegevusvaldkonnad/kindel sisejulgeolek/sumbolite-kasutamine).
Seda, kas sümbol seondub rahvusvahelise kuriteo toimepanemisega, kui ka seda, kas sellise sümboli eksponeerimine on toetav või õigustav, tuleb aga sisustada nn keskmise mõistliku inimese seisukohast, võttes arvesse sümboli enese tähendust, sümboli eksponeerimise aega (nt teatud tähendusega kuupäev või ajaline distants mõnest sündmusest), kohta (nt etendus/lavastus või poliitiline demonstratsioon) ja viisi (nt svastika käesidemel või kujutis svastika viskamisest prügikasti). Seos sümboli eksponeerimise ja koosseisus nimetatud kuriteo toetamise/õigustamise vahel ei pea olema sõnaselgelt esile toodud, vaid piisab sellest, kui selline seos tekib ilma eriteadmisteta ja maailma (poliitilistest) sündmustest keskmiselt informeeritud kõrvaltvaatajal (nt Z-tähe ja Georgi lindi üheselt arusaadav seos Vene Föderatsiooni sõjaga Ukraina vastu). (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 4-22-3610, p 10).”