Euroopa Parlamendi liige Jana Toom saatis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Egert Belitševile arupärimise, milles muuseas küsis, kas on olemas PPA poolt välja töötatud nimekiri lauludest, mille esitamine või kuulamine on Eesti avalikus ruumis keelatud, ning kui see on olemas, siis kes ja mis metoodika järgi need laulud välja valis?
„Minuga võttis ühendust tallinlanna A.Z. (nimi on teada. – Toim.), kellele politsei koostas 9. mail väärteoprotokolli - selle eest, et mainitud päeva õhtul oma pealinnas Sõjaväekalmistu vastas asuva Depo kaupluse juurde pargitud autos kuulas ta valjusti laulu „Den Pobedõ“, kirjutas eurosaadik.
Protokolli kohaselt eksponeeris Z. „avalikult Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas seotud meelsust neid tegusid toetaval või õigustaval viisil“.
Väärtegu kvalifitseeriti Karistusseadustiku § 151'1 lg 1 järgi.
Seletuskirjas märkis neiu, et laul „Den Pobedõ“ on kirjutatud väga ammu (peaaegu pool sajandit tagasi) ega ole kuidagi seotud „Vene Föderatsiooni agressiooniakti ja genotsiidi toimepanemisega Ukrainas“. Ja ta kuulas seda autos aastatel 1941–1945 sõjas hukkunud sugulaste mälestuseks.
Jana Toom päris samuti, kas politsei omab piisavat kompetentsi, et siduda inimese poolt konkreetse laulu kuulamist selle inimese meelsuse eksponeerimisega Venemaa Föderatsiooni tegevust Ukrainas „toetaval või õigustaval viisil“, ja kas politsei on lauludega seotud teemal pidanud nõu ka semiootikutega?