"Teatavasti läheb järgmisest õppeaastast õpe eestikeelseks kõikides vene lasteaedades. Seoses sellega pöördun Teie poole küsimustega, millistele vastuseid meie seadusandluses kahjuks ei leidnud," kirjutas Euroopa Parlamendi liige Jana Toom arupärimises Kristina Kallasele.
Jana Toomi küsimused on aga sellised:
"1. Vastavalt muudetud Koolieelse lasteasutuse seaduse § 8 alates 01. septembrist 2024 õppe- ja kasvatustegevus lasteasutuses toimub eesti keeles. Samast päevast hakkab kehtima ka uuendatud Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava, milles endiselt eksisteerib § 9. Eesti keele kui teise keele õpe. Kuid olukorras, kus kogu õpe- ja mängutegevus toimub eesti keeles, tekib küsimus hoopis vene kui teise keele kohta. Nimelt - missuguses mahus ja vormis ning milline määrus reglementeerib vene keele õpet endistes vene lasteaedades? Millest lähtuti just selliste määrade kehtestamisel ja keda kaasati ekspetidena?
2. Kas ja kuidas on reglementeeritud pedagoogilise hariduseta inimeste osakaal, kes saavad lasteaias õpetajana töötada? Kus jookseb ministeeriumi jaoks punane joon - kui pedagoogilise hariduseta õpetajad moodustavad 30%, 50%, 70% pedagoogilisest kollektiivist?
3. Euroopa Liidus on teatavasti lubatud pikendada ajutist lepingut kolm korda, mis teeb aastase lepingu puhul kolm aastat. Pärast seda saab sama inimene liikuda teise tööandja juurde ja jätkata seal. Siit ka minu küsimus - kui pikaks perspektiiviks peate lahenduseks aastaseid lepinguid pedagoogilist ettevalmistust mitteomavate õpetajatega?"