Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kommunikatsioonibüroo juht Kaie Roop vastas täna Yana Toomi arupärimisele. Eurosaadik soovis teada, mida mõistab PPA pere- ja eraelu all.
Eriline huvi teema vastu tekis seoses 63-aastase Zoja Paljamari looga, kelle kaitsepolitsei (KAPO) ettepanekul Politsei- ja Piirivalveamet tunnistas 8. juunil ohuks Eesti julgeolekule, kellelt võttis elamisloa, halli passi ning muutis võimatuks koju naasmise Venemaalt, kus naine oli sõbrannal külas.
Oma otsuses PPA kirjutas: „Rahvastikuregistri andmetel on Z. Paljamari perekonnaseisult lahutatud. Varasemast abielust on Z. Paljamaril täisealine Eesti Vabariigi kodanikust tütar.”
Vastuses Yana Toomi päringule on öeldud, et mõistete „pereelu“ ja „eraelu“ tõlgendamisel lähtub PPA “õigusaktides sätestatust ning kohtute, eelkõige Riigikohtu seisukohtadest. Mõlemad mõisted on üsna laiad ning konkreetne vastus sõltub kontekstist.”
Nagu praktika näitas, „kontekstist“ ei sõltu miski. KAPO ja PPA mitte ainult ei võtnud Zoja Paljamarilt elamisloa ja passi õigel ajal ära (kui hallipassinaine viibiks siin, oleks teda lihtsalt võimatu ilma tema enda nõusolekuta riigist välja saata). Nad tegid näo, et Zoja Paljamaril lihtsalt pole Eestis pere- ja eraelu. Samal ajal elab naine koos oma esimese ja ainsa endise ametliku abikaasaga, nad on registreeritud ühel Tallinna elamispinnal, peavad ühist majapidamist ning tütar „varasemast abielust” on nende ühine tütar.