Euroopa Parlamendi liige Yana Toom pöördus arupärimisega Tartu vangla vanglakomisjoni poole.
„Sain Tartu vangla kinnipeetavalt E.M. (ees- ja perekonnanimi büroole teada. – Y.Toomi büroo) kirja, milles ta teatab, et nimetatud vanglas keelati islamiusulistele ära palvuses osalemise, ning kirjeldab 06.02.2023 toimunud intsidenti vastuvõtuosakonnas, kus kolmanda üksuse vanemvalvur R.M. (ees- ja perekonnanimi büroole teada. – Y.Toomi büroo) nõudis, et M. võtaks ennast läbiotsimiseks alasti ja kui kinnipeetav keeldus (usk ei luba), kasutasid vangla ametnikud tema suhtes jõudu, peksid ta läbi. Vigastused on fikseeritud.
Soovin teada:
- kuidas Tartu vangla kinnipeetav saab pöörduda Tartu vangla vanglakomisjoni poole;
- kas vanglakomisjon saaks kohtuda E.M. ning kontrollida läbiotsimise videosalvestust;
- kas Tartu vangla vanglakomisjon on teadlik muhamedlaste palvuse keelustamisest Tartu vanglas? Kui kinnipeetava väide peab paika, soovin vanglakomisjoni arvamust sellise keelustamise kohta.
Vajadusel olen valmis edastama vanglakomisjonile ka E.M. kirja.“
Vastus
„Tartu vanglakomisjon tänab Teid osavõtliku pöördumise eest!
Vastame küsimustele järjekorras:
1. Tartu vanglas on kinnipeetavaid teavitatud nende õigusest vanglakomisjoni poole pöörduda, vastavasisuline teave koos vanglakomisjoni kontakti ja liikmete nimedega on üleval kõikide eluosakondade infotahvlitel. Keskmiselt pöördub vanglakomisjoni poole kuu jooksul viis kuni kümme kinnipeetavat. Kinnipeetav esitab oma pöördumise kirjalikult, see registreeritakse ning saadetakse komisjoni sekretärile, kes edastab selle komisjoni istungil liikmetele.
2. Kinnipeetaval on õigus paluda kohtumist vanglakomisjoni esindajaga ja seda teeme juhul kui on vajadus asjaolude täiendavaks selgitamiseks. Hetkel ei ole E. M. saatnud komisjonile kirja sooviga kohtuda.
Kinnipeetava läbiotsimise ulatus ei sõltu inimese usutunnistusest ning see ei saa olla turvalisuserandi aluseks. Läbiotsimise läbiviimisel kehtivad kõigi isikute suhtes lugupidavad reeglid. Vanglakomisjonil siiski puudub pädevus videosalvestuse põhjal läbiotsimise reeglitest kinnipidamise hindamiseks.
3. Tartu vanglas ei ole islami palvusi ära keelatud. Tartu vanglat külastavad regulaarselt imaam, mufti ja Eesti islamikogukonna poolt tunnustatud vabatahtlikud, kes viivad läbi palvusi ja muid usulise sisuga üritusi. Vangla kaplanid vahendavad Eesti islamikogukonna poolt saadud kirjandust, audio- ja videomaterjale. Islamiusulistel on isiku soovi korral vangla poolt personaaltoitlustus, kambrites palvevaibad, võimalusel arvestatakse nende pühi jms.
Islami palvuste suhteline vähesus tuleneb asjaolust, et Eestis on vaid mõni üksik isik, kes on islamireeglitele vastavalt ettevalmistatud ja Eesti islamikogukonna poolt tunnustatud palvusi läbi viima. Paraku ei jõua nad Tartu vanglat külastada nii sageli kui mõned siinsed huvilised sooviks ja vangla oleks valmis võimaldama.
Väide islami palvuste ärakeelamisest on utreeritud. Kuna üks Tartu vanglas viibivatest välisriigi kodanikust kinnipeetavatest on islami tavade kohaselt haritud, siis katseliselt lubas kaplan nimetatud isikul palvuselaadset üritust juhtida, kuid tekkisid probleemid distsipliiniga ning see formaat ei osutunud jätkusuutlikuks. Vanglas kehtivad kõikidele üritustele paratamatult omad spetsiifilised turvalisus-julgeolekukaalutlustest tulenevad piirangud.
Usuvabaduse realiseerimise kõrval ja sees on vanglas toimuvate religioossete ürituste mõte kinnipeetavate inimeste taasühiskonnastamine, neile vabanemiseks uue positiivse vanglavälise suhtlus- ja tugivõrgustiku loomine, seda ei saa aga luua ilma kohaliku kogukonnata, kelle hulka isik taasühiskonnastatakse. Islamiusuliste kogunemistele Tartu vanglas kehtestatud nõuded on samad mis kehtivad kristlastele või teisele religioonidele.
Tartu Vangla vanglakomisjoni nimel
Liine Maasikas,
Tartu vanglakomisjoni esinaine
Urmas Paju,
Tartu vanglakomisjoni aseesimees,
Eesti Kirikute Nõukogu esindaja“
Foto: Prisonlmage / commons.wikimedia.org (CC BY 4.0)