Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo esitas Eesti Töötukassale teabenõude: „Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi poole pöördus Narva elanik, keda pani nördima üks Töötukassa poolt eesti keele õppe rahastamisega seotud asjaolu.
Nimelt sai ta 28.11.2022 karjäärinõustamisel Eesti Töötukassa Narva esinduses tegevuskava, mille kohaselt talle lubati eesti keele koolituse rahastamist töötukassa poolt, kui ta registreerub koolitusele hiljemalt 12 kuu jooksul tegevuskava koostamisest.
Naine soovib jätkata töötamist oma praegusel töökohal. Antud hetkel nõutakse seal B2 taset, kuid tulevikus hakatakse üsna suure tõenäosusega nõudma C1 taset. Seetõttu soovib naine tõsta oma eesti keele oskusi ning jõuda eesti keele C1 tasemele.
Kuna ta mõistlikult arvab, et valmistuda C1 eesti keele tasemeeksamiks individuaalse koolituse raames on palju efektiivsem, leidis ta sellise, kuid 25.01.2023 teatas karjäärinõustaja, et individuaalseid koolitusi töötukassa alates 12.12.2022 ei rahasta, rahastab vaid gruppiõppena toimuvaid koolitusi.
Palume selgitada:
- miks sellal kui riigis on pandud eriline rõhk eesti keele oskuse parandamisele mitte-eestlaste seas, Eesti Töötukassa enam ei rahasta individuaalseid eesti keele koolitusi, mis on C1 eesti keele tasemeeksamiks ettevalmistamisel gruppiõppest selgelt tõhusamad;
- mis aastast kehtis Eesti Töötukassa poolt rahastatav individuaalse eesti keele õppe võimalus;
- missugune oli selle õppe Eesti Töötukassa aastane eelarve;
- kui palju selliseid individuaalseid koolitusi oli Eesti Töötukassa poolt rahastatud ja mis summas?”
Vastus
Vastas Eesti Töötukassa juhatuse esimees Meelis Paavel:
“Töötukassa alustas töötavate inimeste eesti keele õppe toetamisega juba 2017. aasta maist, kuna leiame, et riigikeele oskus on töö leidmiseks ja tööl püsimiseks vajalik. 2021. aastal osales töötukassa toel eesti keele koolitusel 6609 inimest (kulu ligi 5,2 mln eurot), 2022. aastal 7433 inimest (kulu ligi 5,4 mln eurot) ja sel aastal õpib eesti keelt 3833 inimest (seisuga 10.02.2023). Sealjuures lepiti eesti keele individuaalõppe vajadus 2021. aastal kokku 206 ja 2022. aastal 169 inimesega.
Ka tööandjad (sh haridusasutused) saavad töötukassalt taotleda koolitustoetust oma töötajatele eesti keele õpetamiseks – 2021. aastal õppis tööandjale makstava koolitustoetuse toel eesti keelt 1406 inimest (kulu ligi 856 tuhat eurot), 2022. aastal 2486 inimest (kulu ligi 1,8 mln eurot) ja sel aastal õpib 1706 inimest (10.02.2023 seisuga). Seega on töötukassa üks suuremaid täiskasvanute eesti keele õppe rahastajaid Eestis.
Kuna individuaalõpe on grupiõppest oluliselt kallim, ei ole meil võimalik seda suures mahus rahastada. Kasutamaks maksumaksja raha otstarbekalt, võimaldame alates 2023. aastast eesti keele individuaalõpet vaid erandjuhul (kui grupiõpe ei sobi inimesele tervisest tulenevalt), kuid inimesel on jätkuvalt võimalik õppida keelt väikerühmas.
Oma kirjas viitate inimesele, kelle koolitusvajadus oli kokku lepitud 2022. aasta veebruaris (tegelikult kirjutasime, et see oli kokku lepitud 28.11.2022. - Büroo), st enne individuaalõppe rahastamise korralduse muutmist. Soovitame inimesel ühendust võtta töötukassa oskuste arendamise ja karjääriteenuste osakonnajuht Karin Andrega (Karin.Andre@tootukassa.ee), et saaksime tekkinud olukorda hinnata ja lahendusvõimalusi kaaluda.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et lisaks töötukassale pakuvad tasuta eesti keele õppe võimalusi ka Integratsiooni SA https://integratsioon.ee/eesti-keele-ope ning Haridus- ja Noorteamet https://harno.ee/eesti-keele-tasemeeksamid#huvitus-teistele. Haridustöötajate eesti keele õppeks on võimalused loonud ka Haridus- ja Teadusministeerium, kellega töötukassa teeb aktiivselt koostööd.”