Euroopa Parlamendi liige Yana Toom saatis välisminister Urmas Reinsalule arupärimise sooviga teada, kuidas analüüsitakse venemaalastest viisataotlejate ohtu Eestile.
„Info alusel, mis minuni ja minu bürooni jõudnud on, saab väita, et paljudele Eestisse Schengeni viisat taotlevatele ja Schengeni viisadega Eestisse reisivatele Venemaa kodanikele viisasid kas ei anta või olemasoleva viisaga Eestisse ei lasta. Põhjus on standardne – Eesti arvates tegemist on isikutega, kes kujutavad endast ohtu ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskondlikule korrale, sisejulgeolekule, rahvastiku tervisele või rahvusvahelistele suhetele.
Seoses sellise praktikaga soovin teada, kas iga konkreetse inimese ohtu ühe või mitme Euroopa Liidu liikmesriigi ühiskondlikule korrale, sisejulgeolekule, rahvastiku tervisele või rahvusvahelistele suhetele analüüsitakse enne viisaotsuse tegemist eraldi või viisat taotlevat (viisat omavat) Venemaa kodanikku peetakse säärase ohu allikaks n-ö automaatselt? Mitu Venemaa kodanikku on viisaküsimuse valguses tunnistatud ülalmainitud ohu allikaks sellel aastal?”
Vastus
Vastas Välisministeeriumi konsulaarosakonna peadirektor Tiina Nirk:
„Kõiki viisataotlusi hinnatakse igal üksikul juhul eraldi ja otsus, kas viisa väljastada või mitte, tehakse arvesse võttes kõiki konkreetse taotlusega seotud asjaolusid. Iga viisataotleja saab keeldumise korral vastavalt Euroopa Liidu viisaeeskirjale või välismaalaste seadusele individuaalse otsuse.
Ajavahemikus 01.01.2022-30.09.2022 on Venemaa kodanikelt Eesti välisesinduste poolt vastu võetud kokku 13 081 viisataotlust. Neist 578 juhul on keeldumise aluseks olnud põhjus, et isik kujutab ohtu ühe või mitme liikmesriigi avalikule korrale, sisejulgeolekule, rahvatervisele või rahvusvahelistele suhetele.”
Foto: Estonian Foreign Ministry / et.wikipedia.org (CC BY 2.0)