Euroopa Parlamendi liige Yana Toom soovis õiguskantsler Ülle Madise seisukohta: “Kuivõrd valitsuse sanktsioon Eestis kinnisvara omavate venemaalste suhtes vastab seaduse mõistes rahvusvaheliste sanktsioonide eesmärkidele, ehk kas isikud, kelle suhtes sanktsiooni kohaldati, sattuvad selle alla just seaduse, mitte valitsuse määruse mõttes? Kas sanktsiooni saab rakendada rahva, rahvuse ja kodakondsuse alusel?”
Pöördumises, mis oli edastatud õiguskantslerile 19. septembril, seisab: „Minu ja minu Eesti büroo poole pidevalt pöörduvad venemaalased, kes on tõsiselt mures, kuna ei saa aru, kuidas peaksid nüüd tasuma kommunaalmakse (sanktsioonide tõttu raha pole võimalik Venemaalt üle kanda) ja üldse oma Eestis paiknevat kinnisvara haldama. Tagajärg on see, et ka (eriti Ida-Virumaal asuvad) korteriühistud, kus paljud korterid kuuluvad venemaalastest omanikele, sattuvad keerulisse olukorda, aina kasvatades oma võlakoormat”.
Eurosaadik palus õiguskantsleri selgitust selle valguses, et rahvusvaheline sanktsioon kehtestatakse riigi, territooriumi, territoriaalse üksuse, režiimi, organisatsiooni, ühenduse, rühmituse või isiku suhtes Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Julgeolekunõukogu resolutsiooni, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse või muu Eestile kohustusi paneva õigusaktiga ning rahvusvahelise sanktsiooni subjekt on rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas või rakendavas õigusaktis kindlaksmääratud füüsiline või juriidiline isik, üksus või asutus, kelle suhtes kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni.
Vastus
„Piirangud on kehtestatud riigipiiri seaduse § 17 lõike 1 punkti 1 alusel Vabariigi Valitsuse 08.09.2022 korraldusega[1] (nr 247, jõustus 19.09.2022), mille punktis 1 on reegel ja punktis 2 erandid. Korralduse lõpus on vaidlustusviide, õiguskantsleri normikontrollile korraldused ei allu.
Küsisite ka sellise piirangu rahvusvahelise sanktsioonina kehtestamise lubatavuse kohta.
Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse § 3 lõike 1 kohaselt on rahvusvaheline sanktsioon välispo-liitika meede, mille eesmärk on toetada rahu säilitamist või taastamist, rahvusvahelist julgeolekut, demokraatiat ja õigusriigi põhimõtet, inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse järgimist või muude Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja või Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika eesmärkide saavutamist. Sama seaduse § 4 kohaselt on Vabariigi Valitsuse sanktsioon välispoliitika meede, mille võib lisaks eelmises lauses nimetatud eesmärkidele kehtestada Eesti julgeoleku või huvide kaitseks. Eesti Vabariigi julgeoleku kaitseks Eestist väljaspool viibivate välismaalaste suhtes välispoliitika meetmete kehtestamisel on riigil avar kaalutlusruum.
Vene Föderatsiooni kodanikele seatud kitsenduste kooskõla Euroopa Liidu õigusega hinnatakse vastavalt Euroopa Liidu õigusele Euroopa Liidu õigusemõistmise reeglite kohaselt.
Ülle Madise”