Euroopa Parlamendi liige Yana Toom edastas 24. mail Politsei- ja Piirivalveametile teabenõude, milles palus infot inimeste kohta, kelle riigis viibimise või elamise õiguse on PPA alates 24. veebruarist kuni 7. maini kehtetuks tunnistanud nende ohu tõttu avalikule korrale või riigi julgeolekule.
Eurosaadik soovis teada, kes need inimesed nimeliselt on, mis alusel ja millistesse riikidesse nad saadeti, mitu PPA otsust vaidlustati?
Vastus
See tuli kahe kuu pärast vabandusega, „et antud päring vastuseta on jäänud”:
“Tulenevalt andmekaitse reeglitest ei saa PPA avaldada isiku andmeid, kelle osas on tehtud Eestis viibimise või elamisõiguse osas kehtetuks tunnistamise otsus ja keda on Eestist välja saadetud. Saame väljastada vaid statistilisi andmeid. Kui välismaalased on vaja Eestist välja saata, siis nad saadetakse kodakondsusjärgsesse riiki või muusse elukohariiki, kus viibimiseks neil seaduslik alus on. Alati ei järgne aga staatuse kehtetuks tunnistamisele riigist välja saatmine – näiteks võib PPA tunnistada kriminaalkorras karistatud välismaalase pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks, kuid sellele ei pruugi järgneda riigist välja saatmine vaid inimene kannab oma karistuse lõpuni ja saab vabanemisel taotleda tähtajalist elamisluba Eestisse edasi elama jäämiseks.
Perioodil 24.02.2022-30.06.2022 on kehtetuks tunnistatud 12 elamisluba ja 18 viisat põhjusel, et inimene ohustab avalikku korda või riigi julgeolekut. Elamislubade ja viisade kehtetuks tunnistamise otsused viidatud alusel on valdavalt tehtud Venemaa kodanike suhtes aga ka Valgevene, Moldova, Gruusia kodanike ja määratlemata kodakondsusega isikute suhtes.
Liis Valk“
Foto: Margarita Kornõševa