„Minule kui „sotsiaalvaldkonna saadikule“ väga meeldis muidugi see, et ta rääkis taas Euroopa miinimumpalgast. See on väga ambitsioonikas ülesanne ja mul on väga hea meel, et sellega minnakse edasi. Ma tean, et nad lõpetasid kaks vooru konsultatsioone ja varsti tuleb mingi direktiiv,“ ütles Euroopa Parlamendi liige Yana Toom EK presidenfi Ursula von der Leyeni kõnest 16. septembril Vikerraadio saates „Uudis+“.
„Raske öelda, mis olid kõne peamised teemad, sest neid teemasid oli tõesti palju,“ jätkas Toom. „Ilmselge ja oodatud oli see, et tuleb juttu pandeemiast. Väga huvitav oli see - ja tegelikult see vastab ka tõele, - et Euroopa Liit suutis teha tervishoiusüsteemis väga palju ühendatavad tööd omamata tegelikult selleks mandaati. Ja see sisestab optimismi, et tulevikus ikkagi saadakse hakkama ambitsioonika Euroopa tervishoiuplaaniga.
Ta mitu korda nimetas Euroopa Liitu sotsiaalse majanduse turuks. Ma ei mäleta, et keegi oleks varem sellist definitsiooni ühes kõnes kasutanud. Ta nimetas õigust elamisele, rääkis miinimumpalgast, sellest, kuidas aidata töökohti säilitada, püsida vee peal ka kriisi ajal. Nii et minu jaoks on märgiline see väga tugev sotsiaalne suunitlus. Ilmselt see ongi tema plaan - ta üritab reguleerida sotsiaalseid asju kuidagi hiilides mööda subsidiaarsuse põhimõttest, lihtsalt ühisturu raamides.
Uus Schengeni strateegia on väga ambitsioonikas asi, muidugi roheleppe, aga seal oli ka paar sellist mõistatust, mille dešifreerimisega ma ei saanud hakkama. No näiteks kui ta rääkis suhetest Venemaaga, siis ta ütles nendele, kes taotlevad Venemaaga tihedamaid suhteid: ma pean ütlema, et Venemaa käitumismuster ei muutu ja mingi toru seda ei muuda. Mida see nüüd tähendab? Kas tema arvates peaks toru olema või ei peaks toru olema – see jäi kuidagi lahtiseks. Mõned kohad tema esinemises olid sellised, kus jäi piisavalt palju tõlgendamisruumi.
See, et von der Leyen Venemaa teemat puudutas, üllatus absoluutselt ei olnud. Ta alustas tegelikult Hiinast. Ja Hiina juurde ta tuli siis, kui rääkis WHO reorganiseerimisest. Sellest ta hakkas rääkima siis, kui ütles, et vaktsiini rahvuslus seab inimelud ohtu. Ja me teame väga hästi, et see oli torge Donald Trumpi suunas. Ja tegelikult ta torkas Trumpi veel lausa mitu korda. Ja ütles ka seda, et mis iganes ei juhtuks hiljem sellel aastal USA-s, me oleme valmis uueks alguseks. Mis tähendab ilmselt seda, et praegu justkui saabus mingisugune lõpp ja on aeg teha uus algus. Mis minu hinnagul vastab ka tõele. Aga sellist vastandamist avalikult ma pole siis varem kuulnud.
Esineb ta väga hästi. Ja see ongi põhjus, miks ta peale oma esimest kõnet vaatamata kõhklustele ja kahtlustele sai kohe parlamendi massilise toetuse. Kas ta on nii hea komisjoni juht, seda me veel ei tea. Aga pandeemia ajal nad ikka pingutasid väga.
Ja veel üks asi, mis jäi mulle silma ja tegelikult Eesti auditooriumil oleks huvitav seda teada: tema ei öelnud seda, et Lukašenko ei ole seaduslik Valgevene president. Ta ütles, et Euroopa Liit toetab Valgevene rahvast, valitsuse tegevus on see ja see, mõistame hukka.
Eestile on veel oluline see, et ta ütles - te heidate meile ette, et Euroopa on aeglane, aga siis olge julged ja minge sellele üle, et te hääletate lihtenamusega Euroopa Liidu Nõukogus. Lihtenamuse hääletamine Euroopa Liidu Nüukogus tähendab Eestile seda, et meie hääl jääb aina pisemaks. Kuigi ise ma olen selle lihtenamuse poolt, sest see lihtsalt teeb asja kiiremaks. Aga see ettepanek pole kindlasti Eestile meelt mööda.“