Esmakordselt Europarlamendi ajaloos toimus plenaaristung distantsilt: selgus, et pärast „rohelist nädalat“ on Brüsselisse naasta praktiliselt võimatu, niisiis hääletas enamus saadikuid kodukontoritest. Brüsselisse saadeti skaneeritud bülletäänid, fraktsioonide koosolekud toimusid Skype’i teel, debattides aga osalesid need vähesed, kellel oli õnnestunud jääda Brüsselisse. Minisessiooni ära jätta polnud võimalik: Euroopa Parlamendi otsustest sõltub, kui palju raha eraldatakse kannatada saanud majandusharudele.
Kõige raskem on praegu kahel valdkonnal: meditsiinil ja lennundusel. Märtsis varises kokku Euroopa lennundus, mille reisijatevoog oli selle ajani kasvanud 3,3% iga-aastaselt, nüüd see aga langes 10%. Praegu hoiab suurem osa Euroopa Liidu lennukompaniidest oma lennukeid maa peal – koroonaviiruse tõttu pole lihtsalt kuhugi lennata. Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse IATA prognoosi kohaselt saab reisijatevoo langus 2020. aasta märtsist juunini olema 40–60%.
Seoses sellega muutis Europarlament täna Euroopa Liidu lendude reegleid. Selleks, et saada luba lennata Euroopa Liidu siseselt ja Euroopa Liidust kolmandasse riiki, tuli seniste reeglite kohaselt saada slot (umbes nagu litsents lennumarsruudi jaoks) ja teostada slot’i järgi vähemalt 80% planeeritud lendudest, vastasel korral läheb õigus slot’ile üle konkurendile. Mitmetel Euroopa Liidu lennukompaniidel jäävad aga juba praegu tegemata 40–60% lendudest, nii jäävad nad kehtivate reeglite kohaselt lisaks katastroofilisele kahjumile ning pilootide ja stjuardesside koondamisele ilma ka oma slot’idest. On selge, et nende slot’id võtavad rõõmuga üle Hiina ja teiste niisuguste riikide lennukompaniid, kes taastusid koroonaviirusest kiiremini kui Euroopa Liidu riigid.
Euroopa Parlamendi kinnitatud uus määrus sätestab: kui lennuettevõtja ei tee koroonaviiruse tõttu 80% lendudest, säilitab ta siiski õiguse marsruudile kuni ajani, mil epideemia lõpeb.
Europarlamendi teine tänane otsus suunab miljardid eurod, mis olid mitmesugustest Euroopa Liidu fondidest (regionaalarengu fond, ühtekuuluvusfond, sotsiaalfond) ette nähtud infrastruktuuri jm arendamiseks, koroonaviirusest kannatada saanud Euroopa Liidu riikide tervishoiu toetamiseks. Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt on Euroopal kiiresti tarvis tervishoiu vajaduste jaoks kulutada 37 miljardit eurot – see hõlmab nii hingamisaparaatide ostmist kui lisatasusid arstidele ja meditsiiniõdedele kui tasusid spetsialistidele väljastpoolt Euroopa Liitu.
Ja kolmas otsus: anda otsest finantsabi Euroopa Liidu riikidele, aga samuti ka riikidele, kes peavad läbirääkimisi Euroopa Liiduga ühinemiseks. Euroopa Komisjon tegi ettepaneku laiendada 2002. aastal üleujutuste, tormide, maavärisemiste, vulkaanipursete, metsatulekahjude ja põua korral abistamiseks loodud solidaarsusfondi (EUSF) volitusi ja eurosaadikud nõustusid sellega. Seni sai solidaarsusfondilt abi taotleda üksnes loodusõnnetuste korral, mille hulka epideemiad rangelt võttes ei kuulu.
Nüüd on reegel muudetud: Euroopa Liidu riigid, mis kannatavad epideemia tõttu, võivad saada solidaarsusfondist abi 2011. aasta hindades kuni 500 miljonit eurot aastas (kõigi peale kokku). Riigil on õigus abi saada, kui majandus on kannatanud kahju 0,3% ulatuses rahvamajanduse kogutulust või 1,5 miljardit eurot 2011. aasta hindades (avalduse võib esitada, kui on realiseerunud vähim kahjusummadest). Varem oli see lävi kaks korda kõrgem.
„Muudetud on ka mitmeid teisi tingimusi, et riik saaks rohkem raha ja see toimuks kiiremini,“ kommenteeris Yana Toom. „Avansiline väljamakse, mis tehakse kiiresti, moodustab juba mitte 10%, vaid 25% osutatavast abist, summaarselt võivad avansid aga ulatuda 100 miljoni euroni – see on kaks korda rohkem kui varem. Kõigi nende otsuste kohta saab öelda ainult ühte: parem hilja kui mitte kunagi. Tänased otsused saavad üle-euroopaliseks seaduseks juba homme ja see tähendab, et Eesti saab samuti abist oma osa.“