Yana Toomi kaebus: Pressinõukogu tegi Postimehe veebi kohta tauniva otsuse

30/11/2018

Pressinõukogu arutas Yana Toomi kaebust Postimehe veebis 16. oktoobril ilmunud artikli peale ja otsustas, et väljaanne rikkus head ajakirjandustava. Pressinõukogu edastas sõnumit oma koduleheküljel.

Artikkel „Yana Toom: 97 protsenti narvakaid hakkab rääkima eesti keelt? Päriselt või?“ vahendab Yana Toomi poolt ETV saates „Esimene stuudio“ öeldut.

Yana Toom kaebas Pressinõukogule, et artikkel moonutab seda, mida ta saates ütles. Kaebaja leiab, et artikli pealkiri on auditooriumi eksitav.

Postimees tunnistas oma vastuses, et loo pealkiri oli ebatäpne. Postimees muutis pealkirja kohe, kui sai teada, et pealkirjast võib jääda vale mulje. Postimees märkis, et lisas paranduse kohta info pealkirja täiendusse ja artikli lõppu. Postimees palus ebatäpsuse pärast loo lõpus vabandust.

Pressinõukogu otsustas, et Postimehe veeb rikkus ajakirjanduseetika koodeksi punkti 4.11., mis näeb ette, et pealkirjad ei või auditooriumi eksitada. Pressinõukogu hinnangul oli ühe sõna ära jätmine pealkirjas märgilise tähtsusega. Samas oli artiklis Yana Toomi täpne tsitaat olemas.

Pressinõukogu tunnustab Postimeest vabandamise ja pealkirja kiire parandamise eest, samuti selle eest, et Postimees märkis pealkirja all ja loo lõpus, milles viga seisnes.

Pressinõukogu leiab, et vea puhul oleks võinud Yana Toom otse toimetusse pöörduda ja siis oleks pealkiri parandatud juba artikli ilmumise päeval loetud minutitega.

Postimehe veeb avaldas Pressinõukogu otsuse 28. novembril.

Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi kommentaar

Paraku ma ei jaga Pressinõukogu optimismi - lehe uudis on aktuaalne loetud tunnid ja just esimene info määrab ühiskonna reaktsiooni. Kallutatud pealkirjad ja pildiallkirjad jätavad oma jälje ka siis, kui hiljem need parandatakse. Pealegi nende õigeaegne "püüdmine" eeldab pidevat meediamonitooringut, kuid pole ju mõeldav, et keegi saaks oma töö kõrvalt pingsalt jälgida, kas Eesti ajakirjanduseetika koodeksit on seekord rikutud vōi mitte.

Usun, et eetikakoodeks ei ole miski, mille lühiajalistki rikkumist saab soosida. Seega lugejana ja poliitikuna seisan ka tulevikus selle järgimise eest. Ka Pressinõukogus.