41% Eesti elanikest arvab, et täiendava NATO kontingendi saabumine käesoleval aastal suurendab Eesti ja Venemaa sõjalise kokkupõrkke riski. Vastupidisel arvamusel on vaid 18% elanikkonnast. Veerand vastanutest usub, et täiendavate vägede saabumine ei avalda eesti-vene suhetele olulist mõju. Sellised on tulemused, mida näitas Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroo tellimusel SaarPolli poolt läbi viidud uuring.
"Uuringu tulemused näitavad, et elanikkond hindab NATO relvajõudude toomist Eesti territooriumile hoopis teisiti, kui paljud Eesti poliitikud, kes suusõnaliselt hoolivad riigi julgeolekust väga. Enamik vastanutest usub, et see tegevus suurendab sõja riski Venemaaga või ei oma Eesti-Venemaa suhete jaoks suurt tähtsust. Võib-olla mõned vastajad arvasid, et veelgi kahjustada neid suhteid pole võimalik," selgitas Toom.
Võrreldes teiste piirkondadega Kesk-Eestis on oluliselt rohkem neid, kes arvab, et sõja risk Venemaaga kasvas tänu täiendavate NATO vägede saabumisega; seda arvamust jagab iga teine vastaja piiriäärses Narvas. Kohtla-Järvel, Narvas ja Viljandis ei olnud ühtegi vastajat, kes arvaks, et NATO vägede saabumisega sõja risk Venemaaga vähenes.
"Eriti huvitav on asjaolu, et pessimistide osakaal eestlaste ja mitte-eestlaste hulgas on sama - 41%. Seega neid andmeid ei saa arvata välismaise propaganda või teabe puudumise pähe," sõnas Toom.
Uuringu raames 2017.aasta veebruaris küsitleti 1002 inimest üle Eesti. Küsitluseandmed esitleb Yana Toom. Sotsiaal- ja turu-uuringute firma SaarPoll värske sotsioloogilise uuringu „Rahvusvahelised suhted“ esitlus toimub 13. aprillil kell 12:00 Eesti Rahvusraamatukogu Kuppelsaalis (Tallinn, Tõnismägi 2).
Arutelust võtavad osa Indrek Tarand, Euroopa Parlamendi liige, Roheliste fraktsioon, Jüri Mõis, ettevõtja ja poliitik, Raivo Vetik, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituudi võrdleva poliitika professor.
Saar Poll uuringu aruanne täismahus pdf formaadis: rahvusvahelised-suhted-uuringu-aruanne_final_12-03-17-veeb