Uus Euroopa direktiiv võib hullemal juhul viia interneti tsensuurini, arvab Euroopa Parlamendi liige ja Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi variraportöör ALDE fraktsioonist.
Sellist seisukohta väljendas Toom 31. märtsil Vilniuses toimunud Baltimaade esindajate seminaril, kus arutati parandusettepanekuid Euroopa Komisjoni televisiooniteenuste direktiivile.
„Kehtiv direktiiv, mida Euroopa Komisjon soovib muuta, on nn. piirideta televisiooni nurgakiviks. Kuna meedia tarbimise viisid ja kanalid kiiresti muutuvad, siis tekib vajadus reguleerida ka interneti videoplatvormide, nagu näiteks YouTube, tööd. Mis on ka loogiline: internetiplatvorme saab sarnaselt tavapärasele televisioonile kasutada vaenu õhutamiseks või vägivalla propageerimiseks. Kuid siiski on äärmiselt tähtis leida tasakaal taoliste piirangute ja sõnavabaduse vahel,“ märkis Toom.
Toomi sõnul tegid Euroopa Parlamendi poolt määratud kaasraportöörid – Saksamaalt valitud europarlamendi saadikud – ettepaneku direktiivi laiendamiseks sotsiaalvõrgustikele. „Juba praegu saab Facebook teie postituse maha võtta, kui see sisaldab pornograafiat, üleskutset vägivallale, solvanguid jne - kõik sotsiaalvõrgustikud toimivad kindlate reeglite järgi ning soov kontrollida need veel 28 erimoel (28 EL liikmesriikide arvu järgi) tundub kummaline,“ arvab Toom. Toom toob näitena lastekaitsele pühendatud direktiivi peatükki, kus peale vägivalla propageerimise, pornograafia ja muu lapse füüsilist ja intellektuaalset arengut kahjustava sisu kõrvale on tekkinud mõiste „moraalne areng“, millel pole olemas juriidilist vastet ning mida annab suhteliselt laialt ja vabalt tõlgendada.
Muuhulgas soovivad raportöörid reguleerida reklaami, sealhulgas varjatud reklaami (näiteks, tootepaigutus, st kindla brändi toodete eksponeerimist; klassikaline näide: „Omega“ käekell James Bondi randmel) paigutamist sotsiaalvõrgustike postitustes. Pole olemas mõistlikke viise jälgimaks varjatud reklaami paigutamist Facebookis ning kõnealused uued reeglid – kui neid peaks vastu võetama - raskendavad tavakasutajate, rääkimata ilublogijate, let´s player-ite ning kõikide teiste uute toodete ja teenuste edendamise viiside jüngrite elu. Vaevalt saaks selline monitooring kulgeda sujuvalt ja viperusteta, arvestades et Euroopa Liidus on 28 erisugust reklaamiturgu jälgivat inspektsiooni.
Yana Toom selgitab Euroopa Parlamendi raportööride spetsiifilist lähenemist internetivabaduse uuele direktiivile võimaliku huvide konfliktiga.
„Mõlemad raportöörid kuuluvad Saksa Rahvusringhäälingu nõukogusse. Teisisõnu, nad esindavad traditsioonilise televisiooni huve, mis aga on kiiresti loovutamas oma turuosa uutele meediakanalitele. Noored tihtilugu tarbivad infot, lugedes artikleid ning jagades videosid ühel ja samal internetiplatvormil. Laiendades televisiooni jaoks välja töötatud reegleid internetiplatvormidele, ilmselgelt soovivad raportöörid võtta uutelt meediakanalitelt ära nende loomupärased konkurentsieelised,“ arvab Toom. Toomi sõnul oleks selliste muudatuste elluviimine ilma prognoositud tulemuste analüüsi leebelt öeldes vastutustundetu.
Euroopa Parlamendi kultuurikomisjon hääletab direktiivi küsimuses 25. aprillil ning, kui kõik kulgeb plaanipäraselt, toimuvad kolmepoolsed läbirääkimised selle lõplikku kinnistamise asjus Eesti EL eesistumise ajal.