"Meil ei ole kõikki vajalikke ja kasutamiseks sobilikke tehnilisi lahendusi e-hääletamise organiseerimiseks ohutul ja usaldusväärsel moel. Esialgu on tarvis lahendada kõik tehnilised ja turvalisuse probleemid ning alles siis kutsuda ELi liikmesriike üles elektroonilise hääletamise süsteemi rakendama," ütles Euroopa Parlamendi liige Yana Toom, esinedes 15. märtsil Strasbourgis raporti "E-demokraatia võimalused ja probleemid ELis" arutelul.
Nõustudes raportööriga selles, et "hääletussüsteemid internetis võivad edendada demokraatlikku osalemist, eriti siis, kui inimesed on geograafiliselt ja sotsiaalselt tõrjutud," Toom tõi näiteks Eesti, kus online-hääletamist kasutati esmakordselt 2005. aasta valimistel.
Kuid vaatamata sellele, et 2014. aasta Euroopa Parlamendi valimistel elektroonilise hääletamise võimalust kasutas juba iga kolmas Eesti valija, selle süsteemi üksmeelset toetust riigis ei ole, rõhutas Yana Toom. Ta lisas: "Peale selle rahvusvahelised IT-eksperdid on esitanud avalikke tõendeid selle kohta, et meie kõige arenenum ja rahvusvaheliselt tunnustatud süsteem on haavatav serveri- ja kliendirünnakute poolt. Häkkerid võivad hääli muuta, rikkuda hääletamise salajasust või isegi komprometeerida Eesti valimiste tulemusi. Mitmes Euroopa riigis e-hääletamist endiselt ei kasutata. Eesti näide tõendab seda, et selliseks keeldumiseks on olemas tõsised põhjused."
Euroopa Parlamendi liikme arvates Eesti valimiskomisjon usaldab valimisservereid ja valijaid endiselt alusetult. Yana Toom tuletas meelde, et demokraatia on Euroopa identiteedi ja Euroopa väärtuste nurgakivi ning seetõttu ka valimistulemused ei saa olla kahtlased, ebaselged või küsitavad.
Raport ""E-demokraatia võimalused ja probleemid ELis" oli vastu võetud Euroopa Parlamendi täiskogu istungil 16. märtsil.