Üle 300 inimese Eestis on hetkel lapsendamise või eestkoste vormistamise ootel. „Lapsendamise süsteem peab lähiajal tõsiselt muutuma. 1. jaanuarist 2017 kavatseb Sotsiaalministeerium lapsendamise korraldamise maavalitsustest Sotsiaalkindlustusametisse üle viia,“ ütles tuntud lastekaitsespetsialist Ly Rüüs Sotsiaalkindlustusametist.
Ly Rüüs, tema kolleegid ja paljud huvilised osalesid selleteemalises infotunnis Harju Maavalitsuses. Ning kuna eestkoste ja lapsendamise küsimustega pöördutakse sageli ka Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroosse, osales infotunnis ka selle esindaja.
Eelkõige seletati, miks otsustati lapsendamise süsteemi muuta. „Meie riigis on 15 maavalitsust, igas on sotsiaalküsimustega, sh lapsendamise küsimustega tegelev spetsialist, kes tegutseb vastavalt Perekonnaseadusele ja valitsuse määrusele. Ja kõik nagu oleks hästi, kuid nt lapsendamise sooviavaldusi saab esitada kasvõi kõikidesse maavalitsustesse korraga. Süsteem pole mõistlik. Nimekirjades on need ja samad inimesed, seega ei ole võimalik potentsiaalsete lapsendajate arvu öelda. Tekkis vajadus süsteemi sellisel moel korrastada, et koostada potentsiaalsete lapsendajate ja lapsendamist ootavate laste register ning et kõik probleemid saaksid lahendatud „ühes aknas“ Sotsiaalkindlustusameti piirkonnaspetsialisti juures,“ ütles Rüüs.
Uued põhimõtted on Perekonnaseaduse muudatusettepanekute sees. Need aitavad ametnikel, kasuvanematel ja eestkostjatel saada ligipääsu lapse terviseandmete juurde. Praegu on selline ligipääs eestkostjate ja isegi kasuvanemate jaoks piiratud. Uue seaduse järgi konkreetse lapse lapsendamiseks või eestkosteks sobivaks tunnistatud perekond saab absoluutselt kogu informatsiooni tema tervise kohta. Samas Rüüs ei saanud lubada, et süsteem toimib nagu kellavärk kohe tuleva aasta 1. jaanuaril.
Küsimusi tekitab ka perekonna sobivuse lapsendajaks või eestkostjaks määramise tähtsa etapi – pereuuringu - läbiviimine. Praegu tegelevad sellega maavalitsused, kes on ühtlasi ka lastekodulaste eestkostjad. Ilmselge, et see võib tekitada huvide konflikti ja lapsendamise otsused võivad olla läbipaistmatud. Selle teemaga tegelev Oma Pere MTÜ on arvamusel, et pereuuringu läbiviija ja lapsendamise otsuse tegija ei pea kokku puutuma.
Alates 1. jaanuarist 2017. a pannakse pereuuringu järjekorda Sotsiaalkindlustusametis. Kelle kohustuseks saab pereuuringu läbiviimine, on Ly Rüüsi sõnul praegu läbirääkimisel.
Perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu on ministeeriumides kooskõlastamisel. Kuni 31. detsembrini 2016 lapsendamise või eestkoste vormistamise taotlusi saab endiselt esitada maavalitsustesse. Kui midagi ei juhtu, uuest aastast võtab avaldusi vastu Sotsiaalkindlustusamet.
Margarita Kornõševa