„Me harjusime arvama, et rahvusvähemuste probleemid on ainult meil Eestis, kuigi need on olemas ka teistes Euroopa riikides. Kutsusingi oma kolleege rääkima sel teemal,” ütles Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) avades 2. juunil Tallinna Ülikoolis avalikku debatti “Kas Euroopa Liit kaitseb oma rahvusvähemusi?”
“Vaatamata sellele, et elame Bulgaarias multikultuurilises ühiskonnas, probleeme on meil palju, - märkis Euroopa Parlamendi liige Ilhan Kyuchyk (Bulgaaria). - Aktiivselt hakati nendega tegelema alates 1989.aastast.” Kyuchyk selgitas, et rahvusvähemusteks tema riigis on ligi miljon türklast, umbes miljon romasid ja pomakid. Ja ülesanne sellises olukorras seisneb selles, et vältida kodusõda ning anda võimalus, eriti nooremale põlvkonnale, oma unistusi ellu viia.
Kyuchyki sõnul kodanikel, kes ei ole etnilised bulgaarlased, peaks olema õigus kasutada emakeelt, igaühel peaks olema õigus etnilise enesemääramise. Kõik see Bulgaarias on seadusega kaitstud.
“Türklased on hästi integreeritud, poliitiliselt organiseeritud, selgelt väljendavad oma seisukohti. Kuid etnilised bulgaarlased arvavad, et neil on liiga palju õigusi. Meil on määratletud nii, et valimiskampaania ajal igaüks saab rääkida oma emakeeles. Juba 15 aastat kasutatakse türgi keelt rahvusringhäälingus,” rääkis Kyuchyk.
Ta nentis, et palju hullem on lood romadega: “Nad on ühiskonna elust väljas. Nad on emakeelsest haridusest ilma jäetud.” Ka pomakide etnilist identiteeti mõnikord ei võeta arvesse, arutles eurosaadik.
Euroopa Parlamendi Läti saadik Andrejs Mamikins tuletas meelde, et tema riik polnud kunagi monoetniline olnud. Ta avaldas kahetsust, et pärast iseseisvuse taastamist oma suhtumises rahvusvähemustesse Läti on võtnud üle väga vähe. “Meie poliitikud, eelkõige parempoolsed, ajavad venelasi ja kommuniste segamini, - rääkis Mamikins. - Lätis on 252 000 mittekodaniku – peamiselt venelased. Kuigi nende hulgas on ka 0,3% lätlasi.”
Mamikins kurtis, et kui liikmesriigid rikuvad näiteks kaubanduse eeskirju, Euroopa Komisjon avaldab koheselt pahameelt. Aga mis puudutab rahvusvähemuste õigusi, sellist käitumist ta üles ei näita.
Euroopa Parlamendi liige Nils Torvalds (Soome) toonitas, et tema riiki iseloomustab see asjaolu, et suhtumine rahvusvähemustesse on parem, kui teistes ELi riikides. Jutt käib eelkõige umbes 6% rootslasest.
“Ma ise õppisin ülikoolis rootsi keeles, - lisas Torvalds. - Viimase kahe aasta jooksul Soome tulevad inimesed Iraagist ja Süüriast ning kõik need vähemused omavad siiski vähem õigusi, kui rootslased. Aga nüüd liigume järjest rohkem selle poole, et kõik peaksid õppima oma emakeeles. Kui me ei taga inimõigusi kõigile, loob see probleeme tulevikus.”
Euroopa Parlamendi liikmete debatt toimus EP ALDE fraktsiooni toetusel.
Eesti suhtumist teemasse näitas ilmekalt eestikeelse meedia praktiliselt täielik huvi puudumine.