Allkirjastage meie petitsioon!
Meie petitsioon kõneleb sellest, et Eesti ja Läti mittekodanikel pole õigust osaleda Europarlamendi valimistel, kuigi neid võetakse arvesse saadikukohtade arvu määramisel. Teiste sõnadega, Eesti ja Läti eurosaadikute arv sõltub ka riigi neist elanikest, kes on hääleõigusest ilma jäetud ja seetõttu valimistel ei käi. See on ebaõiglane! Peale selle ei saa Eestis mittekodanikud kandideerida kohalikel valimistel, Lätis on nad aga hoopiski hääleõigusest ilma jäetud.
Europarlamendile on tehtud ettepanek vaadelda niisuguse ebavõrdse kohtlemise küsimust ühelt poolt Euroliidu kodanike ja teiselt poolt Eesti ja Läti mittekodanike suhtes. Ei või olla mingit diskrimineerimist mittekodanike valimistel osalemise küsimustes ega mingeid „lisandusi” kohtade jaotamisel Europarlamendis!
Petitsioon esitatakse inglise keeles.
Eestis saab petitsiooni allkirjastada Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi büroos (Roosikrantsi 11, Tallinn) tööpäeviti kl 9.30 -12.00 ja 14.00 – 17.00. Initsiatiivrühmad, kes soovivad korjata allkirju kohapeal ja anda neid Yana Toomi büroosse üle, saavad võtta bürooga ühendust e-posti aadressil info@yanatoom.ee või telefonil 672 0311. Lehte petitsiooni allkirjastamiseks saab alla laadida siit.
Petitsiooni tekst eesti keeles
Meie, Eesti ja Läti elanikud, tahaksime juhtida teie tähelepanu vasturääkivustele, mis puudutavad valimisõigust kahes Euroopa Liidu liikmesriigis. Lätis ja Eestis elab suur hulk „de facto kodakondsuseta isikuid”, kes on endised NSVL kodanikud ja nende järeltulijad ning kellel pole elukohariigi ega mõne teise riigi kodakondsust. Neid inimesi nimetatakse „määratlemata kodakondsusega isikuteks” Eestis ja „Läti mittekodanikud” Lätis. Nende riikide esitatud andmete kohaselt oli selliste inimeste arv 2016. aasta alguses 252 017 Lätis ja 82 341 Eestis. See on suur hulk, kui võtta arvesse, et nende riikide kogu elanikkond on 2 miljonit inimest Lätis ja 1,3 miljonit inimest Eestis. Neil inimestel ei ole lubatud osaleda Europarlamendi valimistel, kuigi nende hulka võetakse arvesse saadikukohtade arvu määramisel. Lisaks on nende isikute õigus osaleda poliitilises elus väga piiratud, võrreldes EL kodanike õigusega.
Me palume Europarlamenti vaadelda seda probleemi ja lahendada küsimused, mis puudutavad mittekodanike ebapiisavat esindatust Europarlamendis, samuti saadikukohtade jaotamist nende arvelt. Me nõuame ka, et Europarlament teeks lõpu Eestis ja Lätis elavate „de facto kodakondsuseta isikute” EL kodanikega võrreldes ebavõrdsele kohtlemisele selles osas, mis puudutab nende õigust osaleda poliitilises elus.
Euroopa Liidu lepingu artikkel 14 (2) sätestab täpselt, et „Euroopa Parlament koosneb liidu kodanike esindajatest /.../ Kodanike esindatus on kahanevalt proportsionaalne”. Euroopa Liidu Nõukogu otsuse 28. juunist 2013 artikkel 1, mis sätestab Europarlamendi kohtade jaotamise 2014. aasta valimistel, ütleb, et riigi elanikkonna ja Europarlamendi kohtade arvu suhe peab olema niisugune, et suurema elanikkonnaga liikmesriikidel oleks õigus suuremale kohtade arvule.
Praktikas tähendab see, et Eestile ja Lätile antakse kohad vastavalt elanikkonna koguarvule. Samal ajal ei esinda Europarlamendi saadikud nende riikide „de facto kodakondsuseta isikuid”, kuna neil pole lubatud valimistel osaleda. Selle tulemusena pole „mittekodanikud” ja „määratlemata kodakondsusega isikud” Europarlamendis esindatud, nende riikide jaoks eraldatud saadikukohtade arv on aga ebaproportsionaalselt suur isikute arvelt, kellel pole hääleõigust.
Lisaks hääleõiguse puudumisele Europarlamendi valimistel pole „Läti mittekodanikel” ka õigust osaleda munitsipaalvalimistel. Eestis on „määratlemata kodakondsusega isikutel” hääleõigus kohalikel valimistel, kuid nad ei saa olla valitud. Samas on EL kodanikel isegi siis, kui nad on elanud riigis alles lühikest aega, õigus nii valimistel hääletada kui ka kandideerida. Läti „mittekodanikud” ja Eesti „määratlemata kodakondsusega isikud” sündisid nende riikide territooriumil ja on seal juba mitmete põlvkondade vältel elanud. Hääleõiguse puudumine millisel iganes tasandil on ebaõiglane: Euroopa õiguse vaatepunktist on neil „kolmandate riikide kodanike” staatus isegi vaatamata sellele, et neil pole mingit kodakondsust.
Lisaks sellele keelab Eesti Põhiseadus mittekodanikel olla poliitilise erakonna liikmeks. Seega on tegemist märkimisväärse asümmeetriaga poliitiliste õiguste osas: mittekodanikel, sealhulgas „määratlemata kodakondsusega isikutel” on lubatud hääletada kohalikel valimistel, kuid neile pole antud õigust esitada oma kandidatuuri või olla poliitilise erakonna liige. Lätis seevastu pole „mittekodanikel” hääleõigust ega kandidatuuri esitamise õigust mitte mingitel valimistel, kuid nad võivad olla poliitiliste parteide liikmed. Võrdluseks: Hollandis elavad „kolmandate riikide kodanikud” võivad hääletada ja esitada oma kandidatuuri kohalikel valimistel, samuti olla poliitiliste parteide liikmed või asutajad.