Sõda võlgadega: aegumistähtajad, inkassofirmad ja kohtutäiturid

15/02/2016

Jätkuvad juristide tasuta konsultatsioonid Euroopa Parlamendi saadiku Yana Toomi büroos. Üheks teravaks probleemiks on võlad. Sellest me täna kõnelemegi.

 

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Ježova.

Olen niisuguse korteriühistu esimees, kus üks korter kuulub venemaalasele, kes elab Pihkvas. Ta ei ole sellesse korterisse sisse kirjutatud ega ole ka Eesti resident. Korteri eest ta ei maksa, on tekkinud võlg. Pihkva aadressile kirjutatud kirjad tulevad tagasi teatisega, et ta ei saa neid kätte. Mida võlaga teha?

Te saate selle inimese kohtusse kaevata, lisades dokumendid selle kohta, et te püüdsite tema asukohta välja selgitada, kuid see ei õnnestunud. Kohus avaldab sel juhul väljaandes Ametlikud Teadaanded teate selle kohta, et mees on kohustatud istungile ilmuma. Kui ta ei tule, võetakse otsus vastu ilma tema osavõtuta. Pärast kohtu otsust korteri võimalikuks sundmüügiks võib korteri müüa. Müügirahaga võib katta võla.

Samuti on võimalus saata järelepärimine Venemaale, Siseministeeriumi selle kohta, et te otsite taga niisugust Vene Föderatsiooni kodanikku, kellel on Eesti territooriumil võlg, teie aga peate algatama kohtumenetluse. Ta kuulutatakse tagaotsitavaks ja te saate tema asukoha teada.

 

Mul on suured väikelaenuvõlad. Need läksid kohtutäituri kätte. Kohtutäitur võtab mult ära pool pensioni. Ma üürin korterit, raha ei jätku kunagi. Kas on mingit väljapääsu? Võib-olla kuulutada end pankrotis olevaks?

Pankrot ei vabasta teid võlgadest. Viie aasta jooksul pärast pankrotiotsuse tegemist tuleb ikkagi maksta. Juristid soovitavad kuulutada pankroti välja siis, kui võlad on väga suured – üle 20 tuhande euro.

Seaduse kohaselt, kui te elate ainult palgast, siis peab kohtutäitur jätma arvele summa, mis on võrdne minimaalse töötasuga. Teil ei ole palka, on ainult pension. Sellest on kohtutäituril kahjuks tõesti õigus kinni pidada kuni 50%.

On ka võimalus pöörduda kirjalikult kohtutäituri poole, pidada nõu teie olukorra üle. Kui ta ei tule teile vastu, võib kaevata tema tegevuse peale Kohtutäiturite kotta.

 

Inimene, kes mulle korteri müüs, võttis lepinguga endale kohustuse 2011. aasta detsembri lõpuks kommunaalteenuste võlg ära maksta. Ta ei maksnud. Nüüd on juba ka minul selle korteri eest võlg kogunenud. Minu arve on arestitud. Ma sain aru nii, et minult nõutakse sisse nii endise omaniku kui minu enda võlg. Aidake olukorda mõista.

Kuni korteri ostuhetkeni oli võlgnikuks eelmine omanik. Tema võlga teie tasuda jätta pole korteriühistul õigust. Võlgade eest, mis on kogunenud pärast korteri omandamist, vastutate teie. Seepärast eeldan, et teie arve on arestitud juba seoses teie kommunaalmaksete võlaga.

Kuna olukord maksete ja võlgade osas on teile arusaamatu, tuleks teha kirjalik järelepärimine ühistu juhatusele (raamatupidajale), kes on kohustatud teile selgitusi andma. Pärast seda oleks teil otstarbekas pöörduda võlanõustaja poole.

 

***

Vastab Inimõiguste teabekeskuse jurist Jelena Karžetskaja.

 

Tuttav tegi mulle ettepaneku, et omandaksime osakute eest kinnisvara Bulgaarias. Minu osa oli 16 000 eurot. Ma panustasin 3000 eurot, sain tuttavalt selle kohta kirjaliku kinnituse. Kuna ülejäänud summat mul polnud, siis laenas ta minu jaoks raha, millelt ma igakuiselt maksin 2%. Juriidiliselt pole ma osanikuna registreeritud, me ostsime korteri tuttava nimele eesmärgiga seda müüa, kuid see ei õnnestunud. Kas ma võin makstud raha nüüd ümber vormistada tuttava võlaks mulle ja saada tagasi selle, mida panustasin?

Teie loos on väga palju mitmesuguseid nüansse. Ühest küljest summa, mille te maksite, näebki juriidiliselt välja nagu summa, mille olete võlgu andnud. Teine küsimus on, kas teie tuttav tahab seda tunnistada, ta võib teha teile ettepaneku vormistada teid osanikuna, see tähendab, automaatselt tunnistada teie õigust poolele kinnisvarast.

Kuna teie vahel pole lepingut, milliseks ajaks te raha laenasite, siis tuleb võlg tagastada sel hetkel, kui te seda nõuate, ja mitte pärast konkreetset tähtaega. Ja sellest tähtajast alates on teil kolm aastat aega võla nõudmiseks kohtu kaudu. Kui tuttav ütleb, et kirjaliku kinnituse järgi on nõudeõigus aegunud, siis vaatleb kohus üksnes viimase kolme aasta võlga.

 

Osutan transporditeenuseid. Tegin töö, kuid tellija ei maksnud arvet. Tahan ta kohtusse anda. Keerukaks teeb asja see, et tellijal on kaks ühesuguse nimega ettevõtet, ühele on vaid lisatud tähed SP. Arve tegin ma ettevõttele, mille nimes on SP. Üks kord ta juba maksis mu teenuste eest, probleeme polnud. Kuid seekord, kui tuli maksetähtaeg, helistati mulle sealt ja paluti arve ümber teha ettevõttele, mille nimes pole tähti SP. Ma tegin ümber. Aga raamatupidamisse ja maksuametnikele jõudis juba minna esimene arveettevõttele tähtedega SP. Omanikud viisid selle pankrotti, jätsid sellele kõik oma võlad ja nüüd väidetakse, et ma osutasin teenust ettevõttele, mille nimes pole tähti SP. Kuidas saaksin võla sisse nõuda?

Sellise võla saab sisse nõuda ainult kohtu kaudu. Hagiavalduse ettevalmistamisel tuleb teil kirjeldada tellijaga suhtlemise süsteemi – et tegelikult töötasite te esialgu ettevõttega, mille nimetuses on tähed SP, ja et nemad juba üks kord tasusid teile arve (see lisage samuti hagile). Märkige ära asjaolu, et tellijal on kaks ettevõtet ühel aadressil, ühe telefoniga, ühe meiliaadressiga. Ja seda võib nimetada eksitusse viimiseks. Ja see, et nad palusid teil arve ümber teha ettevõttele, mille nimetuses pole tähti SP, oli nende poolt teadlik tegevus eesmärgiga võlga mitte maksta.

Kohtus tõstatub loomulikult küsimus, miks te tegite arve ümber teise nimetusega ettevõttele. Teil tuleb kahetseda ja teatada, et te ei pidanud seda oluliseks, kuna esimene töökogemus selle ettevõttega oli positiivne. Edasi sõltub kõik kohtust. Kirjaliku menetlusega on teie olukorras parem mitte nõustuda.

 

Me ostsime suvilakrundi võlaga, mis hakkas eelmisel omanikul kogunema enne 2000. aastat. Kas on tõsi, et me oleme kohustatud võlga tasuma ainult viimase kolme aasta eest?

Juriidiliselt võib teilt võla tasumist nõuda tõesti ainult viimase kolme aasta eest. See tähendab, et nende kolme aasta jooksul võib ettevõttest või eraisikust kreeditor pöörduda kohtusse ja nõuda võlga. Kui kohus teeb otsuse kreeditori kasuks, siis sellest hetkest hakatakse arvestama aegumistähtaega – 10 aastat, mille jooksul nõue kuulub kinnipidamisele.

 

Me oleme mehega lahutatud. Kohus mõistis talt alimendid välja. Ta elab ja töötab alaliselt Saksamaal, alimente maksis ehk aasta. Kuidas saada kätte alimendivõlga?

Kuna teil on kohtuotsus, siis ainus, mida peate tegema, on esitada Justiitsministeeriumi kaudu avaldus (näidis on ministeeriumi koduleheküljel) selle otsuse tunnistamiseks ja täitmiseks Saksamaal. Kuid alguses tuleb teil pöörduda tsiviilkohtusse ja saada sertifikaat – spetsiaalne vorm, mis antakse välja just nimelt selleks, et otsust saaks tunnustada igas Euroliidu riigis. Avaldusele tuleb lisada ka otsus ise ja summa kalkulatsioon (näidis selle arvestamiseks on samuti Justiitministeeriumi koduleheküljel), mida lapse isa võlgneb. Alimendid nõutakse välja Saksamaal.

Eesti kohtutäituritel kahjuks pole mingeid volitusi välisorganisatsioonide poole pöördumiseks, et Eestis määratud alimente välja nõuda.

 

2008. aastal võtsin SMS-laenu. Nüüd saatis inkassofirma mulle meiliga kirja nõudega alustada maksmist. Loomulikult „lisandustega”. Nii suurt summat ma maksta ei suuda. Kuulsin, et on aegumistähtaeg. Kas minu võlg aegub?

Iga võlga ja kohustust seda maksta võib vaadelda kahest küljest. Üks külg on juriidiline, teine eetiline. Juriidiline kõneleb sellest, et kui võlg tekkis, siis on selle nõudmisel aegumistähtaeg, sageli nimetavad inimesed seda võla kustutamise tähtajaks. See tähendab, et kui võtate laenu näiteks kuuks ajaks, siis peate selle täpselt kuu aja pärast kustutama. Sellest päevast alates tuleb lugeda kolm aastat, mille jooksul võlanõudest huvitatud isik võib kohtusse pöörduda. Juriidiliselt võib võlanõude sisse anda ka hiljem ja kohus võtab otsuse vastu kreeditori kasuks. Kui aga võlgnik ei vaiki ja juhib kohtu tähelepanu sellele, et juriidiliselt on aegumistähtaeg (kolm aastat) möödas, siis kohus taotlust võla kohta ei rahulda. Kohtuotsuse puudumine tähendab, et kohtutäitur selle võlaga töötada ei saa.

Eetiliselt aga ei kao võlgniku kohustus võlga kustutada mitte kunagi. Seepärast võivad inkassofirmad, mis ei kasuta kohtumehhanisme, saates võlgnikele kirju nõuda võla tasumist piiramata aja jooksul. Kui inkassofirma annab võla kohtusse, siis ei või seda mitte mingil juhul tähele panemata jätta. Tuleb viidata, et möödunud on kolm aastat ja kohtuotsust ei saa teie suhtes teha. Kui inkassofirma kohtusse ei anna, vaid saadab pidevalt maksenõudega kirju, siis te saate kas mitte reageerida või siiski võla võimaluse korral ära maksta.

Inkassofirma võib teid kanda kuritahtlike võlgnike musta nimekirja. Aga tal pole õigust teid seal lõputult hoida. Andmekaitseinspektsioon on avaldanud arvamust, et maksimaalne selles nimekirjas olemise aeg võib olla 13 aastat.

Mul oli tarvis suurt summat raha ja ma leppisin kokku sõpradega Venemaalt, et nad annavad mulle laenu. Kuidas see õigesti vormistada?

Iga notariaalselt tõendatud kokkulepe omab juriidilist jõudu nii Venemaal kui Eestis. Selle lepinguga, kui midagi juhtub, võivad venemaalased pöörduda Eesti kohtusse (kostja asukoha järgi), et võlga sisse nõuda. Dokument tuleb vaid eesti keelde tõlkida.

Kohus kinnitab võla olemasolu ja selle kohtuotsusega võib pöörduda kohtutäituri poole, kes teeb kogu töö võla sissenõudmisel. Kui ta peab seda vajalikuks, siis teeb ta seda võlgniku omandit müües, võlgniku surma korral aga pärijate omandit müües.

 

Järgmisel korral vaatleme töösuhetega seotud küsimusi.

Margarita Kornõševa, Europarlamendi saadiku Yana Toomi Eesti büroo nõunik