Toom palub õiguskantsleril uurida Kohtla-Järve elanike vee- ja kütteta jätmise õiguspärasust

14/01/2016

Eesti Vabariik on ratifitseerinud ÜRO Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvahelise pakti, kuid see ei kajastu kehtivates õigusaktides. Viimase asjaolu tõttu on meil riigis võimalikud sellised olukorrad nagu käimasoleva aasta jaanuaris ulatuslikku avalikku vastukaja saanud vee- ja kütte väljalülitamised Kohtla-Järvel Vahtra tn 23 ja Uus tn 9  elumajades.

14. jaanuaril 2016 pöördus Euroopa Parlamendi liige Yana Toom Eesti Vabariigi õiguskantsleri Ülle Madise poole olukorrale hinnangu saamiseks. Pöördumise täistekst on leitav siin.

Euroopa Parlamendi liige palub Õiguskantsleril  hinnata, kas Kohtla-Järvel tekkinud olukord rikub elanike õigust adekvaatsele eluasemele. ÜRO Inimõiguste Ülemvoliniku Ameti (OHCHR) definitsiooni kohaselt adekvaatne eluase peab pakkuma enamat kui nelja seina ja katust. Nagu rõhutab OHCHR, “õigus adekvaatsele eluasemele hõlmab juurdepääsu adekvaatsetele teenustele“, mis ei tähenda üksnes seda, et majakonstruktsioon peab olema adekvaatne, vaid elanikele peab olema tagatud juurdepääs tähtsatele teenustele ning infrastruktuurile, sealhulgas joogiveele ja küttele.

Niisiis on soojusvarustuse katkestamine mitte üksnes omandiõiguse, vaid ka rahvusvaheliselt tunnustatud (korteriomanike ja kolmandate isikute) adekvaatse eluaseme õiguse märkimisväärne piiramine.

Tekkinud olukorras ning peale 13. jaanuaril 2016 toimunud Riigikogu infotundi, kus majandus- ja taristuminister Kristen Michali vastused ei andnud lootust, et valitsus kavatseb antud olukorras midagi ette võtta, valmistavad Keskerakonna Riigikogu liikmed ette Kaugkütteseaduse muudatusettepanekud, mida esitab esmaspäeval, 18. jaanuaril 2016 Riigikogu õiguskomisjoni liige Olga Ivanova. Seaduse muudatusettepanek näeb ette, et kütte väljalülitamine oleks võimalik üksnes juhul kui see ei kahjusta kolmandaid isikuid, st kuna leping on sõlmitud KÜ ja soojusettevõtte vahel, siis kolmandaks osapooleks on korteriomanikud, kellel on antud olukorras piiratud võimalused oma õiguste kaitseks, kuid kes kannavad kahjusid, sh maja infrastruktuurile tekitatud kahjusid (nt. torud jms).