Fotol vasakult paremale:
Javier Nart, Lana Ravandi-Fadai, Nikolai Kožanov, Yana Toom, Andrejs Mamikins
Neljapäeval, 12. novembril toimus Europarlamendis konverents "Venelased Süürias. Väljakutse või uus algus?". Konverentsi korraldasid Eesti eurosaadik Yana Toom (ALDE fraktsioon, Keskerakond) ja Läti eurosaadik Andrejs Mamikins (sotsiaaldemokraatide fraktsioon, Saskaņas Centrs). Küsimusele, kas konverents õnnestus, vastavad mõlemad lühidalt, et toolidest jäi puudu.
Mamikinsi ja Toomi sõnul on Europarlament selle pooleteise aasta vältel, mil nemad on parlamendis olnud, vastu võtnud tosina resolutsioone Venemaa asjus, kuid siiamaani on saadikutega vestlema kutsutud eranditult opositsiooni esindajad või diplomaadid, kes pole kusagil maailmas avameelsed. "Rääkida Venemaast ilma Venemaata ja Süüriast ilma Süüriata on muutunud normiks. Niisiis sündis konverentsi idee eeskätt soovist seda ebamõistlikku traditsiooni murda," ütles Mamikins.
Toomi sõnul on selle ekspertiisi tase, millele saadikud otsuseid vastu võttes toetuvad, kohati katastroofiliselt madal, see aga võimaldab kõikvõimalikel foobiatel parlamendisaadikute arvamuste kujunemises oma osa mängida. Just seepärast kutsuti konverentsist osa võtma spetsialistid.
Kokkutulnutele esinesid ettekannetega Euroopa välisteenistuse Araabia poolsaare, Iraani ja Iraagi küsimustega tegeleva üksuse juht John O’Rourke, programmi „Välispoliitika ja ohutus” Moskva Carnegie keskuse konsultant ja Lähis-Ida Instituudi ekspert Nikolai Kožanov, samuti Orientalistikainstituudi vanem teaduslik kaastöötaja Lana Ravandi-Fadai. Lõppsõnaga esines Toomi kolleeg ALDE fraktsioonist Javier Nart (Hispaania).
Konverentsil osalesid Europarlamendi mitmete fraktsioonide saadikud, poliitilised nõunikud, samuti Iraani, Afganistani, Süüria, Venemaa, Valgevene, Austria, Türgi, Usbekistani ja Eesti diplomaatiliste missioonide esindajad.
John O’Rourke väljendas Brüsseli ametlikku positsiooni Venemaa Süüria konflikti sekkumise küsimuses: vaatamata teadaolevatele edusammudele ei tekita Kremli ametlik retoorika usaldust ja on ilmselge, et toetusel, mida Venemaa osutab Assadi režiimile, on vähe ühist väljendatud eesmärgiga ‒ võitlusega Islamiriigi vastu.
Lana Ravandi-Fadai sõnul on Venemaa huvi eeskätt eesmärk vältida islamiekstremismi tungimist Venemaa territooriumile ja lõpetada verevalamine. Venemaa kolm põhiprioriteeti on rahu saavutamine, territoriaalse terviklikkuse säilitamine ja võitlus terroristide rühmituste vastu.
Nikolai Kožanov, kes juhatas oma esinemise sisse sõnadega selle kohta, et ta ei esinda mingit ametlikku organisatsiooni ja kõneleb eksperdina, soovitas olukorda põhjalikult analüüsida. Tema sõnul on Venemaa huvid Lähis-Idas tõepoolest sügavamad, kui on tavaks kõneleda, kuid retoorika, mille kohaselt Kreml toetab tingimusteta Assadi režiimi, ei vasta tõele. "Venemaa ei toeta mitte konkreetset režiimi, vaid riiki, tahtes vältida Süüria muutumist teiseks Liibüaks," rõhutas ta. "Kas eurooplased peavad venelasi olukorra normaliseerimiseks läbirääkimiste protsessi kaasa tõmbama? Ma ütleksin nii, et dialoog on tungivalt soovitav," ütles Kožanov.
Tema sõnul pole EL ja Venemaa seisukohad nii erinevad, pigem on neil tendents veel enam läheneda. Venelased on valmis kõnelema opositsiooniga ega pea sugugi kõiki Assadi vastaseid jõude terroristideks. Heaks näiteks on hiljutised läbirääkimised Moslemi Vennaskonna delegatsiooniga. "Kremlis mõistetakse, et Süüriasse rahu toomiseks tuleb alustada dialoogi ka mõõduka islami opositsiooniga," arvab ekspert.
Vastates etteheidetele selle kohta, et venelased ei pommita sugugi mitte Islamiriigi positsioone, ütles Kožanov: "Isegi kui nõustuda, et Islamiriik pole pommitamise peasihtmärgiks, siis vaevalt väärib halvakspanu võitlus An-Nuşrah' Rindega, kes pole millegi poolest Islamiriigist paremad. Millega on muide nõus ka mitmed Ameerika sõjalised eksperdid."
Lõpetuseks ütles Kožanov, et Venemaa väljendab täiesti selgelt valmisolekut dialoogiks läänega. Tuleb aga meeles pidada, et venelased peavad end tugevaks riigiks ega nõustu diktaadiga. Koostööst keeldumine tähendab faktiliselt Assadi režiimile edasiseks tugevnemiseks piiramatute võimaluste andmist, mis omakorda toob kaasa radikaliseerumise ja kaotused. Sellest pole huvitatud ei Venemaa ega Euroopa. "Dialoogi on tarvis arendada võimalikult kiiresti," on ekspert veendunud.
Konverentsi külaliste esinemised tekitasid auditooriumis elavat vastukaja ja tormilist diskussiooni. Korraldajad kinnitavad, et kavatsevad niisuguseid kohtumisi kindlasti organiseerida ka edaspidi.
Üksikasjalikumalt saab konverentsikülaliste esinemisest lugeda laupäeval, 14. novembril aadressil yanatoom.ee