Euroopa Komisjonil tuleb tegelda massiliste hüpoteeklaenuvõlgade probleemiga

09/10/2015

Euroopa Parlament kutsus Euroopa Komisjoni üles analüüsima „võtmed tagasi“ (datio in solutum) printsiibi võimalikke majanduslikke tagajärge, kaalumaks selle laiapõhjalisemat rakendamist EL liikmesriikides. „Võtmed tagasi“ printsiip tähendab seda, et  eluasemelaen kustutatakse, kui maksejõuetu laenuvõtja tagastab pangale hüpoteegiga ostetud kinnisvara võtmed. Vastav säte sisaldub eile Euroopa Parlamendis vastu võetud resolutsioonis.

Resolutsioon lähtub sellest, et paljudes Euroopa regioonides, eriti maapiirkondades, majanduskriisi ajal kukkusid majade ja korterite hinnad. Seetõttu jäävad paljudes EL liikmesriikides inimesed pankadele hiigelsummasid võlgu isegi pärast koormavaks muutunud kinnisvara tagastamist, mis aga selgelt piirab nende toimetulekuvõimalusi tulevikus. Kinnisvara turuhind osutub tihtilugu hüpoteegi summast madalamaks ning pangad nõuavad võlgnikelt hinnavahe tasumist. Datio in solutum võimaldaks kustutada kõiki laenuvõtja hüpoteegikohustusi panga ees kohe pärast maja või korteri võtmete üleandmist laenuandjale.

Eesti eurosaadik, protsessi algatanud Euroopa Parlamendi petitsioonide komisjoni liige Yana Toom märkis, et Euroopa Parlamendi poolt vastu võetud resolutsioon on Euroopa Komisjoni jaoks täitmiseks kohustuslik, samal ajal kui Euroopa Parlamendi komisjonidel üksi on vähem kaalu. Nii jäigi aprillis Euroopa Komisjonile saadetud petitsioonide komisjoni pöördumine soovituslikuks. Nüüd aga peab Euroopa Komisjon uurima datio in solutum printsiipi laialt rakendavate riikide kogemust, hindama selle mõju tarbijatele ja äridele ning võimalusi rakendada “võtmed tagasi“ printsiip kõikides EL liikmesriikides.

„Kindlasti tuleb mõista, et üleöö midagi ei muutu, see on vaid esimene samm „võtmed tagasi” printsiibi rakendamise suunas. Samas Eesti jaoks on see teema väga tähtis, kuna eluasemelaenude tagastamine on tõsine probleem: teatavasti on iga neljas 60 päeva ja enam tähtaega ületanud laenudest just eraisiku eluasemelaen,” ütles Toom.

Resolutsiooni ajendiks olid hulgalised petitsioonid Hispaaniast, kus hüpoteegi tagasimaksmise võimetus on massiline. Resolutsiooni B8-0987/2015 “Hüpoteeklaenude seadusandlus ja finantsriskitegurid ELs: Hispaania näide" (Morgage legislation and risky financial instruments in the EU: the case of Spain) vastuvõtmise poolt hääletas 383 Euroopa Parlamendi liiget, vastu – 266, 16 jäid erapooletuks. Kuuest Eesti eurosaadikust viis toetas resolutsiooni. Vastu oli ainult Tunne Kelam (IRL).