Suhted Venemaaga ei ole veel tagasipöördumatult katkestatud, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Yana Toom (Keskerakond) oma analüütilises artiklis, mis ilmus ajakirja Baltic Rim Economies viimases numbris. Toom on seisukohal, et pärast sanktsioonide tühistamist või pehmendamist on üheks ülesandeks ühinenud Euroopa imago parandamine Venemaa elanikkonna hulgas ja vastastikku.
EP liikme arvates on Venemaa ja Euroliidu suhete praeguse kriisi üks peamistest põhjustest poolte vastuvõetavate poliitiliste otsuste aluseks olev üllatavalt madal ekspertiisitase. „Brüsselis on tajutav üldine objektiivse teabe nappus; eksperdid on saanud kolossaalse poliitilise ja ühiskondliku surve osaliseks. Eurooplaste hinnangut Venemaa poliitilisele ja ühiskondlikule elule mõjutavad praegu veel enam emotsioonid ja vanad foobiad,” kirjutab Toom. Tuleb arvesse võtta ka Euroopa ajakirjanduse taseme üldist langust, mis on saanud silmnähtavaks Ukraina sündmuste taustal. Seejuures nimetab Toom Euroopa ajakirjanike prognoose võimalikest Ukraina omadega sarnanevatest rahvarahutustest Moskvas, Venemaa oligarhilisest revolutsioonist või Vene Föderatsiooni peatsest majanduslikust krahhist naiivseks.
Nii Läänes kui Venemaal on küllalt neid, kes õhutavad Ukraina sündmuste ajendil suurt sõjalist konflikti. Toom on siiski seisukohal, et „konfliktiõhutajad jäävad seni vähemusse, see annab alust mõõdukaks optimismiks”. Seejuures on mõnedes Euroopa riikides, kuid mitte Eestis, Venemaad teatud mõttes pooldavad erakonnad esindatud isegi parlamendis. Euroskeptikute ja ühinenud Euroopa mittesüsteemsete poliitikute tegevust valgustatakse Venemaa massiteabevahendeis aktiivselt, seeaga ei lisa ELile kohaliku elanikkonna silmis populaarsust.
Tervikuna saab artikliga inglise keeles tutvuda internetis.