Selleks, et maakonnad inimestest tühjaks ei jookseks, on tähtis, et inimestel oleks võimalus väärikalt elada igal pool Eestis, ütles Kiviõli 1. Keskkoolis toimunud debatil Euroopa parlamendi saadik Yana Toom (Keskerakond), kes kandideerib Riigikokku Ida-Virumaal. Debatis osalesid veel Jaak Allik (Sotsiaaldemokraatlik Erakond), Anvar Samost (IRL) ja Deniss Boroditš (Reformierakond).
Yana Toom kinnitas, et ta ei ole valimistel poliitiline peibutuspart ning tuleb Eestisse tagasi kui Keskerakond pääseb valitsusse. "Ma olen "tänavapoliitik", armastan inimestega otse suhelda ja kui tegin tänavakampaaniat, tundsin end Ida-Virumaal kodus. Tundsin kohalike inimeste poolelihoidu ja nende lootusi. Ida-Virumaa on koht, kus saaks olla paradiis, aga paraku ei ole. Kuid me pingutame selle nimel," märkis Toom.
Toom märkis, et kümne aasta jooksul on ligi 17 protsenti Ida-Virumaa elanikke maakonnast minema kolinud ning pooled neist on tulnud Tallinna, vahendas Yana Toomi Eesti büroo. "Miks inimesed lähevad? Tihti seetõttu, et maakonnas pole neil töökohti, pole väärilist elamispinda. On tähtis, et inimestel oleks võimalus väärikalt elada igal pool Eestis," rääkis Toom.
Euroopa Parlamendi saadik rõhutas, et kuigi sotsioloogid väidavad, et piirkonna elanike ettevõtlikkus on madal, on ettevõtlikkuse tase tegelikult igal pool sarnane – 10 protsendi ringis. Ida-Virumaalt aga on kõige ettevõtlikumad ära sõitnud, kuna kõik otsivad, kus on rohkem perspektiive.
Riigi tasemel on Toomi sõnul praegu esmatähtis maksureformi läbiviimine. "Siit võtamegi raha lubaduste täitmiseks. Meil on palju teha. Eestis on kärbitud sotsiaalvaldkonna eelarvet. Tuleb peatada kurikuulus töövõimereform. Ida-Virumaal on 20 000 töövõimetuspensioni saajat, seega on probleem maakonna jaoks põletav," sõnas Toom.
Veel üheks võtmeküsimuseks on põlevkivienergeetika. "Kui tuli direktiiv, millega oleks põhja läinud mitu tuhat töökohta, siis suutsime me seda torpedeerida, aga see oli ime. Nüüd on tulemas järgmine direktiiv, mis on tegelikult palju hullem: kaugküttes tahetakse keelustada põlevkivi põletamisel tekkiva gaasi kasutamine. Ja see direktiiv tuleb juba käesoleval aastal ning ma pole kindel, et me saame seda uuesti torpedeerida. Kui ma loen põlevkiviarengukava aastani 2030, siis see dokument ei vasta kaugeltki reaalsusele, kus me praegu oleme," selgitas Toom.
"Põlevkiviarengukava tuleb põhjalikult üle vaadata ja jälgida trende, mis valitsevad praegu Euroopa Liidus ning millega me peame arvestama," märkis ta.
Toomi sõnul on põlevkivi meie ressurss ja meie energiajulgeoleku pant, aga riik tihtilugu ei korva keskkonnale tekitatud kahju. Ressursitasudest jõuab tagasi maakonda vaid 10 protsenti, ja kahju jääb kohaliku omavalitsuse või maaomanike kanda.