4. mail Eestist välja saadetud Aleksei Esakov esitas vaide Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) otsusele, millega tunnistati kehtetuks tema elamisluba, tehti sundtäitmisele kuuluv ettekirjutus väljasaatmisega Venemaale ja keelati Schengeni piirkonda sisenemine viieks aastaks. 27. mail jättis PPA vaie rahuldamata. Õigusabi osutamise Esakovile kureeriva Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi sõnul nüüd seisab ees kohtutee.
46 aastat Eestis elanud 49-aastane Vene Föderatsiooni kodanik Aleksei Esakov saadeti välja ilma pikema uurimiseta.
Nii ütles KAPO
Kaitsepolitseiameti 27. aprillil edastatud teatisest nähtub, et Kaitsepolitseiameti hinnangul on tegemist isikuga, kelle tegevus kujutab endast otsest ja vahetut ohtu Eesti Vabariigi ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikide julgeolekule. Dokumendis on muuseas kirjas, et Esakov on süstemaatiliselt õhutanud rahvuslikku ja poliitilist vihkamist. Samuti on põhjendatult alust arvata, et ta on olnud seotud Venemaa Föderatsiooni (VF) julgeolekuasutuste huvides ja ülesandel tegutsevate isikutega.
Väljasaatmise otsuses seisab, et kaitsepolitsei huviorbiiti sattus Aleksei Esakov 2014. aasta juulis, “kui asus tegutsema Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja
sõltumatuse vastu, kogudes ja saates Ukraina hinnangul salakaubana „humani-taarabi" iseseisvate üksustena väljaspool Ukraina valitsuse kontrolli olevatesse Ukraina Donetski (DNR) ja Luganski (LNR) oblasti aladele”.
Siis tuuakse pikk nimekiri tegudest, mille tõttu pole Eesti KAPO hinnangul Esakovi jaoks õige koht, näiteks:
- asutas ta MTÜ Venemaa Kaasmaalased Euroopas. mille nimelt teeb Venemaa julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja eesmärkidega kooskõlas olevaid aktsioone ja avaldusi;
- on osalenud Venemaa väljaande Sputnik kampaaniates ja andis väljaandele
intervjuusid;
- alates 2016. aastast “on üks Tallinnas 9. mail toimuvast rahvuslikku vihkamist õhutava rongkäigu „Surematu polk" peamistest organisaatoritest”;
- osales 2016. ja 2017. aastal toimunud NATO-vastastel aktsioonidel „Rahumarss";
- 2019. aastal osales aktiivselt Keila linnavalitsuse juures venekeelse hariduse toe-tuseks korraldatud meeleavaldusel, millega “aitas luua kuvandit Eestist kui venelasi diskrimineerivast riigist”;
- alates 2016. aastast korraldab meeleavaldusi “nende Venemaa mõjutustegevuse võrgustiku liikmete toetuseks, kelle suhtes on alustatud asukohariikides kriminaal-menetlust riigivastaste või vaenu õhutamise kuritegudes”;
- oma Facebooki kontol õnnitles kõiki seoses DNR-i ja LNR-i tunnustamisega VF presidendi poolt.
Riigisaladuse katte all
Politsei otsusest selgub, et see ikkagi kaalus, kuivõrd on kiire elamisloa äravõtmine ja päeva pealt väljasaatmine ehk Esakovi eraelu puudutavad meetmed proportsionaalsed tema isikust tuleneva ohuga.
PPA tõi välja Esakovi lähisuhtevõrgustiku, mille moodustavad tema Eestis elavad 73-aastane ema ja kaks täisealist last, ning otsustas, et väljasaatmist ei takista miski ning kui ema vajab oma vanuse tõttu hoolt, saavad seda pakkuda Esakovi lapsed.
Politsei muidugi ei saanud jätta mainimata, et otsuse tegemise päeval Esakovile ei antud vastamisõigust. Põhjuseks see, et „avalike huvide kaitseks on vaja viivitamatult tegutseda“, Kaitsepolitseiamet olevat ju väga selgelt kirjutanud.
Kuid oli veel üks oluline asjaolu. „Elamisluba tehakse kehtetuks tuginedes riigisaladusega kaitstud dokumendile, millega Aleksei Esakovil ei ole õigust tutvuda, mistõttu ta ei saa ka riigisaladusega kaitstud teabele vastuväiteid ja arvamusi esitada.“
Saadeti välja vaadete pärast?
Esakovi lepingulise esindaja jurist Jelena Karžetskaja poolt allkirjastatud vaides rõhutatakse, et mehe suhtes ei ole algatatud ühtegi kriminaalasja (mis oleks riigivastase tegevuse puhul igati loogiline), mitte ühtegi väärteomenetlust.
„Veendumus, et vähetuntud isik, kes pole ei poliitik ega avaliku elu tegelane, kellel pole võimu ega vajalikke sidemeid, on tõsine julgeolekuoht, on ülepaisutatud. Võttes arvesse seda, et avalikud üritused, kus Esakov osales ja mis on kajastatud PPA otsuses, toimusid pärast politseiprefektuuriga kooskõlastamist, võib järeldada, et otsuse ja väljasaatmise ettekirjutuse eesmärk oli takistada Esakovi tema seisukohti levitamast,“ on vaides kirjas.
Muide, pärast kinnipidamist mehel ei lubatud helistada ei Venemaa saatkonda Eesti Vabariigis ega ka oma perele, kuigi ta seda palus.
Miks Toom Esakovile abi pakkus
„Väga lihtne,“ vastab Yana Toom küsimusele, miks ta Aleksei Esakovile õigusabi pakkus. „Esiteks, on osa väljasaatmisotsuses kirjeldatud patte ka minu südametunnistusel, nagu näiteks abi Donbassi humanitaarabi kohaletoimetamisel või soov kaitsta Sergei Seredenkot (ei, ma ei osalenud aktsioonides, kuid kirjutasin kõikvõimalikke “vastikuid” arupärimisi). Rääkimata sellest, et jagan täielikult nördimust Keila vene kooli sulgemise üle ja olen korduvalt Sputnikule intervjuusid andnud. Nii et mina - nagu kindlasti ka väga paljud teised - tunnen end mingil määral väljasaadetu „kaasosalisena“.
Teiseks tundub mulle metsik olukord, kui inimene saadetakse sõna otseses mõttes päevapealt riiki, kust ta kolmeaastase poisina lahkus, ja antakse 16-leheküljelise eestikeelse dokumendi edasikaebamiseks 10 päeva. Pealegi on edasikaebamine võimalik ainult Tallinnas. Kas ka teie arvates on see lugu õigusemõistmise kättesaadavusest?
Ja kolmandaks, mis kõige tähtsam, usun, et praeguses olukorras vajame me kõik signaali: õiguste kaitsmiseks on Eesti Vabariigis olemas seaduslikud mehhanismid ja vajadusel nende poole pöörduda, vabandust paatose pärast, on meie kodanikukohus. Sest demokraatiast saab demokraatia ainult seal, kus seaduse ees on võrdsed kõik, mitte ainult „õige“ ideoloogia kandjad.“
Varem toetas eurosaadik õigusabi andmist ka „vaenu õhutamise ja sõjalise agressiooni toetamise eest“ Karell Kiirabist vallandatud Jelena Fjodorovale. Fjodorova esitas Harju maakohtule hagi, milles nõudis töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: stena.ee