Hiljuti kirjutati ühes Tallinna notaribüroos alla kooselulepingule, millega pärast peaaegu kolm aastat kestnud võitlust Eesti seadusandluse spetsiifika ja inimteguri vahel jõudis lõpule kahe noore neiu taasühinemise lugu.
Eesti kodakondsusega Viktoria ja Venemaa Nižni Novgorodi oblasti elanik Jana tutvusid 2017. aastal sotsiaalvõrgustikus. Aasta hiljem kohtusid nad Peterburis ja siis ka Eestis.
„Pärast neid kohtumisi me otsustasime, et teineteisest eemal on raske elada ja ka sõidud ei ole taskukohased. Hakkasime uurima, kuidas astuda abiellu tingimusel, et oma kodumaalt Viktoria lahkuda ei tahtnud,“ rääkis Jana.
Saatuslik ebakompetentsus
Eestis samasoolisi abielusid teatavasti ei registreerita. „Me helistasime Politsei- ja piirivalveametisse, kus kinnitati: kui registreerime oma abielu välismaal, siis Eesti aktsepteerib seda. Meie jaoks sai see, nagu hiljem selgus, täiesti ebaõige väide saatuslikuks ja tekitas meile tohutuid raskusi,“ jätkas Jana.
2019. aasta augustis sõlmisid neiud abielu. Nad valisid Taani, kus see on ametlikult lubatud võrdselt erisooliste paaridega. Aga meil, hoolimata saadud informatsioonist, dokumente Jana elamisloa taotlemiseks vastu ei võetud. Öeldi, et perekondade taasühinemiseks samasoolisi abielusid ei tunnustata.
2019. aasta oktoobris pöördusid Jana ja Viktoria Yana Toomi büroo poole. Kuna venemaalannal oli lõppemas viisa, esitati büroo abiga ajutise kaitse taotlus. Kohus rahuldas selle ja neiu sai ajutise elamisloa, et rahulikult liikuda kooselulepingu poole, mis annaks talle suurema õiguse Eestis elamiseks.
Kõige tähtsam – kas on sõlmitud abielu ja kus?
„Eestis takerdub nende samasooliste paaride esindajate jaoks, kes tahaksid saada elamisluba kooselulepingu alusel, kõik selle taha, kas nad on abielu sõlminud ja kus,“ selgitab Yana Toomi bürooga koostööd tegev ja neidusid esindav jurist Jelena Karžetskaja. „Meil kehtib rahvusvahelise eraõiguse seadus, kus on märgitud, et Eesti tunnistab ainult neid abielusid, mis on sõlmitud abikaasade alalise elukohariigi seadusandluse alusel. Selles olukorras luba kooselulepingu sõlmimiseks ei andnud ka kohus, kuna oli seisukohal, et tal ei ole õigust tunnistada välisriigis sõlmitud abielu kehtetuks.
Algasid kohtuheitlused ja meie katsed saada Janale Eesti elamisluba kooselulepingu alusel. Peab märkima, et halduskohtu kohtunik analüüsis väga hoolikalt kõiki põhjendusi vaidluse läbivaatamiseks ning andis rohkesti hinnalisi nõuandeid ja kommentaare. Näiteks märkis ta, et mõned notarid on sõlminud Eestis kooselulepinguid isegi samasooliste paaride välismaal sõlmitud abielude alusel. Samuti osutas, et asja tuleb arutada ka Euroopa perekondade taasühendamise ja liikumisvabaduse õiguse kohaldamisega.“
Karžetskaja sõnul ilmnes vastusest notarite kojale tehtud järelepärimisele huvitav asjaolu: „Selgus, et iga notar on teatud määral iseseisev hindamisel, kas ta on valmis sõlmima kooselulepingut või mitte.“
Jana ja Viktoria helistasid läbi kümneid notariaalkontoreid, kuid tulemusteta. Ent üks notar siiski nõustus kooselulepingut viseerima, kui pooled tunnistavad, et Eesti seaduse kohaselt on nende abielu kehtetu. Kuna see nii ongi, siis paar nõustus.
Jurist: seadused peavad olema inimestele lähemal
Lepingusse on muu hulgas kirja pandud ühisvarareeglid, kohustus teineteist ülal pidada, võrdsed õigused ja kohustused. Neiud aga muretsevad, et see ei ole ikkagi piisavalt kindel garantii elamisloa andmiseks Janale.
„Niisugune leping iseenesest ei näe ette Eesti elamisloa saamist,“ kommenteerib Jelena Karžetskaja. „Selle saab Jana välismaalaste seaduse alusel. Meil on olemas kohtupraktika, mis tunnistab, et Eestis kooselulepingu alusel elavatel samasoolistel paaridel peab olema täpselt samasugune võimalus elamisloa saamiseks nagu erisoolistel abikaaslastel. Muide, kooseluleping ei ole ainult samasoolistele paaridele mõeldud õigusakt. See kehtib kõigile, kes ei kavatse abielu ametlikult registreerida. Kahjuks ei ole seni kooseluseaduse rakenduslikke sätteid, mis avaksid selle seaduse kohaldamise. Muu hulgas on kõne all kooselulepingute registri loomine, et nende andmed oleksid kättesaadavad riigiasutustele ning nendega oleks võimalik arvestada. Praegu teavad niisugustest lepingutest ainult lepingupooled ise ja notar.“
Tehes teemast kokkuvõtte, jurist märgib: „Nagu näib, on Eestis niisuguste paaride olukord selline, et abielu sõlmimisel välismaal peavad nad lähtuma mitte oma tunnetest, vaid arvestusest, et nende abielu muutub täiesti tühiseks, kui nad siia tagasi tulevad. Arvan, et see ei ole õige. Seadused peavad olema lähemal inimestele ja nende vajadustele.“
„Te teete head“
Neiud töötavad ja õpivad. Jana ootab elamisluba, millel nüüd ei peaks olema takistusi.
„Samasuguse looga paaridel tuleb kõigepealt tuhat korda mõelda, kas nad suudavad seda kõike ületada, kulutada aastaid oma elus, olles määramatus olukorras. Kui ei oleks olnud Yana Toomi, kes pidi meie olukorda tähelepanuväärseks, tema büroo abi ja juristi jõupingutusi, kes sõna otseses mõttes läks läbi seina, ei oleks me toime tulnud. Te teete häid asju, ja on selline tunne, et olete ainsad, kes tunnevad seadust ja võivad tõepoolest aidata. See on meie elu, ja selle elu te aitate tõesti kokku panna. Seepärast tahaksin teie juhi kätt suruda,“ räägib Jana.
Margarita Kornõševa,
Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik
Foto: pixabay.com