Euroopa Parlament võtab kiirmenetluse korras vastu pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE), mis näeb muu hulgas ette pagulaste abistamise rahastamise Euroopa Liidu struktuurifondidest.
Europarlamendi liikme Yana Toomi (Renew Europe – Keskerakond) sõnul on EL-i fondide raha nähtud ette selleks, et katta riikide kulutusi sõjapõgenikele - sealhulgas eluase, toit, lapsehooldusabi, laste haridus, meditsiiniteenused, töökohad, psühholoogiline abi, keelekursused ning õigusabi.
„Jutud, et peaksime kohapeal ülal pidama pagulasi
riigieelarvest ning keegi jääb ilma pensionist ja toetustest, ei vasta
tegelikkusele,“ ütleb Yana Toom. „Selline tegutsemine oleks absurdne, eriti
pärast pandeemiat, millel on olnud majandusele nii negatiivne mõju. Olen
kindel, et kellelgi Brüsselis ei tulnud pähegi EL-i riike süvendisse visata –
et raha pole, aga pidage vastu ja võtke pagulased vastu. Õnneks valmistas EL
pandeemiajärgseks majanduse taastamiseks ette ja kogus selleks väga suuri
vahendeid. Nüüd tulevad need vahendid kasuks.“
CARE kava võimaldab EL-i riikidel ja üksikutel piirkondadel rahastada pagulasabi EL-i struktuurifondidest, täpsemalt Euroopa Regionaalarengu Fondist (ERDF) ja Euroopa Sotsiaalfondist (ESF), ehk teisisõnu saavad EL-i riigid erandkorras kasutada vahendeid, mis olid algselt mõeldud muuks otstarbeks. „Selline luba on vajalik, sest EL-is on struktuurifondide raha kasutamisel väga ranged reeglid – nendega saab katta vaid sihtotstarbelisi kulutusi. Selles olukorras hakkab kehtima ka EL-i 100% kaasfinantseeringu reegel: see tähendab, et riik ei pea omavahenditest midagi maksma,“ selgitab Toom.
Ukrainast pärit pagulaste abistamiseks on CARE plaani raames võimalik kasutada ka olulist osa REACT-EU programmi vahenditest, mis kattis algselt EL-i taastumise pärast pandeemiat - 2022. aastal on see 10 miljardit eurot. Struktuurifondide toetus kombineeritakse toetustega muudest Euroopa allikatest, sealhulgas Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist (AMIF) ja Euroopa Sotsiaalselt ebasoodsamas olukorras olevate isikute abifondist (FEAD).
Yana Toom märkis ka, et Euroopa Komisjon lihtsustab kõiki aruandlusega seotud protseduure ning abi ei laiene mitte ainult Ukraina, vaid ka Ukraina sõja eest põgenenud kolmandate riikide kodanikele.
EL-i riigid saavad alates 24. veebruarist 2022 tagasiulatuvalt taotleda sõjapõgenike vastuvõtmiseks ja ülalpidamiseks tehtud kulutuste hüvitamist.
Pagulaste Euroopasse majutamise ühise tegevuskava (CARE) ehk Cohesion's Action for Refugees in Europe esitas Euroopa Komisjon 8. märtsil. Euroopa Parlament kavatseb selle vastu võtta kiirmenetluse korras märtsi lõpus - aprilli alguses.