Yana Toom on üks 75 eurosaadikust, kes allkirjastasid Euroopa Komisjoni presidendile Ursula von der Leyenile adresseeritud kirja naistevastase vägivalla vastu võitlemise vajaduse kohta.
Naistevastane vägivald - nii perevägivalla, seksuaalse ahistamise, vägistamise, sundabielude, „aukuritegude” kui ka naiste suguelundite sunniviisilise moonutamise vormis - on EL-is endiselt probleem. See probleem süvenes eriti pandeemia ajal, kuid isegi ilma selleta polnud asjad kaugeltki roosilised.
Uuringud näitavad, et EL-is kuritarvitatakse füüsiliselt 7% 18–84-aastastest naistest, kellest iga kolmandat peksis või peksab partner; 2% naistest langes seksuaalse vägivalla ohvriks; 45–55% naistest on ahistamist kogenud. Probleemil on ka rahaline mõõde: Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi andmetel maksab naistevastane vägivald EL-ile igal aastal 226 miljardit eurot.
Õiguslik alus probleemi lahendamiseks on Euroopa Nõukogu rahvusvaheline naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsioon (nn Istanbuli konventsioon). Selle allkirjastasid kõik EL-i riigid, kuid kuue riigi - Läti, Leedu, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Bulgaaria - parlamendid ei kiirusta seda ratifitseerima. Mõnes riigis, näiteks Poolas, avaldasid ametnikud soovi sellest taganeda.
Probleem on ka Brüsseli tasandil: EL kirjutas konventsioonile alla 2017. aastal, kuid seni pole seda ratifitseerinud - ja Euroopa Ülemkogu motiveeris seda just asjaoluga, et konventsioon ei läbinud ratifitseerimise protseduuri kõigis rahvusparlamentides. Nõukogule ei avaldanud mõju isegi Euroopa Parlamendi pöördumine Euroopa Kohtusse 2019. aastal. Ursula von der Leyen lubas oma kõnes "Euroopa Liidu asjade seisust" situatsiooni muuta, kuid nagu kirjas märgitakse, "vaid öelda on siiski liiga vähe".
"Nõuame, et komisjon avaldaks lihtsustatult öeldes survet riikidele, kes pole konventsiooni ratifitseerinud, et need teeksid seda ja lõpuks muudaksid oma seadusi vastaval moel," ütleb Yana Toom. "Lisaks tuleb naistevastane vägivald juba ammu lisada EL-i toimimise lepingu artiklis 83 sisalduvasse üle-euroopalisse kriminaalkuritegude nimekirja."
75 parlamendiliikme kiri saadeti välja 30. novembril. Kirja teksti (inglise keeles) saab alla laadida siit.