Neljapäeval, 9. juulil, toimunud Euroopa Parlamendi plenaaristungil oli arutlusel ettekanne inimõigustest, mis oli pühendatud 2019. aasta inimõiguste tagamisele terves maailmas.
Euroopa Parlamendi saadik Jana Toom esines antud raporti arutelul sõnavõtuga ja pöördudes dokumendi koostajate poole sõnadega: „EL edastas 2019. aastal mitmeid kordi sõnumit vähemustega seotud probleemide teemadel: nii ÜRO Inimõiguste Nõukogus kui ka ÜRO Peaassambleel, nii vähemuste probleemidega seotud foorumil kui ka Euroopa piirkondlikul foorumil, kus olid teemaks vähemuste probleemid. Ning EL ei ole muutnud omi seisukohti vähemuste õigusi arvestava hariduspoliitika osas, keelelise mitmekesisuse ja vähemuste õiguste toetamise teemadel. EL on tituleerinud end parimaks eeskujuks selles valdkonnas. Me ootame nende reeglite täitmist vaid teiste poolt, kuid ise seda ei tee. ÜRO eriraportöör on rõhutanud, et üks tema tegevuse põhiprioriteetidest on kodakondsuseta isikute probleem.”
Toom jätkas: “Olete te arutanud Baltiriikides elavate sadade tuhandete vene keelt rääkivate ja kodakondsuseta inimeste probleeme? ÜRO loeb inimõiguseks ka vähemuste õigust saada haridust oma emakeeles, samas kui EL-is suletakse vähemustele mõeldud koole – kuid kas seda teemat on esile tõstetud? Piirkondlik foorum jõudis järeldusele, et EL peab tagama vähemusi toetava keelepoliitika, mis kaitseb vähemuste õigusi emakeelele – see tegevus ongi osa minu missioonist, kuid me kõik teame, et see on võitlus tuuleveskitega.”
”Mind teeb ärevaks käitumine olukordades, kus EL, osaledes erinevates inimõiguste teemalistes foorumites, on teinud etteheiteid teistele riikidele nende eksimuste osas antud teemadel. Kuid me peaksime hoopis ise hakkama oma sõnadele vastavalt käituma ja just sel viisil oleksime ka eeskujuks teistele maadele,” ütles eurosaadik Yana Toom.