5. veebruaril korraldati Euroopa Komisjonis esimese töökoosoleku, kus arutati Minority SafePacki algatust (www.minority-safepack.eu). Algatuse eesmärk on tugevdada rahvusvähemuste kaitset Euroopa Liidus, samuti ELi kultuurilist ja keelelist mitmekesisust.
Eestiga otseselt seotud algatuse üks eesmärke on saavutada seadusemuudatuste kaudu ELi riikides alaliselt elavate mittekodanike võrdne kohtlemine, et neil oleksid ELi kodanikega samad õigused.
Vähemuste SafePacki seadusandlikud algatused hõlmavad järgmist:
1) piirkondlike ja vähemuskeelte kasutamise kaitse riigi- ja omavalitsuse, avalike teenuste, hariduse, kultuuri, kohtumenetluse, meedia, tervishoiu, kaubanduse ja tarbijakaitse valdkonnas;
2) Euroopa keelelise mitmekesisuse keskuse loomine;
3) Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Euroopa Sotsiaalfondi eriline tähelepanu rahvus- ja keelevähemustele;
4) vähemuste panuse uurimine Euroopa sotsiaalsesse ja majanduslikku arengusse, sealhulgas mitmekeelsuse ja mitmekultuurilisuse alakasutatud potentsiaal;
5) kodakondsuseta isikute kaitseks pikemat aega ELis elavate kolmandate riikide kodanike staatust käsitleva direktiivi muutmine;
6) audiovisuaalsete meediateenuste ja nende sisule piiramatu juurdepääsu tagamine kogu ELis;
7) riigi kehtivate toetuste jaotamise eeskirjade muutmine kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse kaitseks.
Minority SafePacki algatus on kogunud 1 128 385 allkirja 28 Euroopa Liidu riigis ja sellest on saanud viies omalaadne edukas kodanikualgatus. EL nõuab kodanikualgatustelt vähemalt miljoni allkirja kogumist, sealhulgas minimaalset allkirjade künnisarvu seitsmes ELi riigis. See on suur saavutus - kümnetel algatustel muudel teemadel ei õnnestunud vajalikku arvu hääli saada.
Seadusandlikke algatusi tutvustasid Euroopa Komisjonile kodanikukomitee Minority SafePack ja Euroopa Rahvuste Föderaalliidu (FUEN) presiidium. Nüüd peab nende ettepanekute üle otsustama Euroopa Komisjon. Pärast allkirjade ametlikku registreerimist, mis toimus 10. jaanuaril, on Euroopa Komisjonil vastuse ettevalmistamiseks aega kuus kuud. Kuni 10. aprillini peab Euroopa Parlament korraldama sel teemal avaliku kuulamise. Protsessi koordineerib Petitsioonikomisjon (PETI).
„Täna on suur päev,“ ütles FUENi president, Ungari päritolu Rumeenia Euroopa Parlamendi liige Loránt Vincze. „Seitsmeaastaseid pingutusi krooniti eduga, me esitasime oma seadusandlikud ettepanekud Euroopa Komisjonile ja see peaks Euroopa Parlamendi toel neid arutama. Meil on selja taga 10 miljonit rahvus- ja keelevähemuste esindajat ning loodame, et nad lõpuks saavad Euroopas nõuetekohase kaitse.“
“Rõõm on näha, et tänu erinevate Euroopa riikide rahvusvähemusi esindavate organisatsioonide koordineeritud pingutustele on rahvusvähemuste kaitsel reaalne võimalus liikuda harjumuspäraselt mittesiduva mokalaada väljalt reaalsete tegude lavale,” märkis Euroopa Parlamendi Petitsioonikomisjoni aseesimees Yana Toom. „Euroopa Komisjon peaks välja töötama oma ettepanekud tõstatatud probleemide lahendamiseks ja ma teen kõik endast oleneva, et Petitsioonikomisjon mitte ainult ei korraldaks selles küsimuses väärilisi arutelusid, vaid ka saaks Euroopa Parlamendi enamuse toetust.“
Foto: pressikonverents töökoosoleku teemal. Mihaly Laszlo (FUEN)