Euroopa Parlamendi liige Yana Toom saatis 12. detsembril Euroopa Komisjoni siseasjade volinikule Ylva Johanssonile küsimuse Euroopa Komisjoni poolt plaanitud tegevuse kohta, et Euroopa Liidu kodanike lapsed, kelle vanemad on omal ajal läinud Iraaki ja Süüriasse, saaksid tagasi pöörduda kodumaale.
Belgia kuningliku rahvusvaheliste suhete instituudi Egmont andmetel on praegu Euroopa kodanikke Süüria kolmes põgenikelaagris kokku 450–500 täiskasvanut ja 700–750 last. Reaalselt on lapsi veelgi rohkem, sest paljud on neist sündinud Iraagis ja Süürias peale 2012. aastat, mille kohta tõsiselt võetavaid andmeid ei ole. "Laste ohutu kodumaale naasmine peab olema kõikide Euroopa Liidu riikide esmane ülesanne," on Yana Toom oma nõudes kindel.
Pöördumises, millele on alla kirjutanud mitmed Euroopa Parlamendi Renew Europe fraktsiooni liikmed, antakse teada Prantsusmaa, Rootsi ja Saksamaa poolt laste kodumaale naasmise protsessi alustamisest, kuid väga aeglases tempos. Nii on Prantsusmaa siiani võtnud vastu 18 last, Šveits 7 last ja Saksamaa alla 10 lapse. Hoolimata asjaolust, et paljud Euroopas elavad sugulased on andnud nõusoleku neid vastu võtta, on siiski sajad lapsed põgenikelaagrites. Ja ometi eksisteerib rahvusvaheline õigus tagamaks igale inimesele õiguse pöörduda tagasi riiki, mille kodanik ta on.
11. detsembril saabus info, et Soome hakkab kodumaale tooma ISIS-e võitlejate naisi ja lapsi koheselt, kui kurdi liidrid suudavad nad Iraagi piirile transportida."Jutt käib kümnest naisest ja 30 lapsest,"annab Yana Toom infot, "on selge, et ISIS-e võitlejate endi naasmine kodumaale on väga keeruline küsimus, sest mõnel juhul on tegemist rünnakutes osalenud naistega. Lapsed pole aga süüdi. Ja karistada lapsi vanemate poolt toime pandud kuritegude eest on ebainimlik."
Võrdluseks esitab Yana Toom koondandmed Kasahstani, Usbekistani, Venemaa, Kosovo ja Türgi kohta, kes võtsid vastu 1200 oma kodanikku, neist enamus lapsed.
Yana Toomi sõnade kohaselt loodavad saadikud Euroopa Komisjoni poolt vastuvõetavatele meetmetele, mis tuletaksid Euroopa Liidu riikidele meelde rahvusvahelise õiguse järgimise kohustusi.