Euroopa Liidu Parlament võttis 10. oktoobril 2019. a vastu eurosaadik Yana Toomi poolt koostatud ning varem juba Euroopa Parlamendi tööhõive- ja sotsiaalkomisjonis heaks kiidetud aruande "Tööhõive ja sotsiaalpoliitika eurotsoonis".
Raport on üleskutse Euroopa riikidele ja Euroopa Komisjonile võtmaks kasutusele meetmeid, et parandada sadade miljonite eurooplaste elukvaliteeti. Euroopa sotsiaalne situatsioon tervikuna ei ole siiski ideaalne: iga viies inimene elab vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, probleeme on naiste-, noorte- ja eakate tööhõivega, ning palkade ja pensionide suurus on sotsiaalsetes kihtides väga erinev. Euroopa Liidu riigid lahknevad üksteisest tugevalt just sotsiaalsete näitajate poolest.
Euroopa Liidu subsidiaarsuse põhimõtte (ehk lähimuspõhimõtte) alusel ei tegele Brüssel sotsiaalpoliitikaga, vaid see on liikmesriikide vastutusala. „Kuid peale majanduskriisi sai selgeks, et juhul kui Euroopa tahab olla konkurentsivõimeline, peab Brüssel hakkama tähelepanu pöörama mitte ainult majanduslikele vaid ka sotsiaalsetele küsimustele,“ arvab Yana Toom.
Oma raportis juhib Yana Toom tähelepanu eurooplaste elu kõige erinevamatele aspektidele, alates meeste ja naiste ebavõrdsest palgatasemest kuni etnilise ja keelelise diskrimineerimiseni. Euroopa Parlamendi saadik kutsub üles Euroopa Liidu riike ja Euroopa Komisjoni ellu viima 2017. aastal välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste samba põhimõtteid. "Tuletan meelde, et sellele dokumendile kirjutasid alla Juri Ratas ja Jean-Claude Juncker," ütleb eurosaadik. "Eesti võib tunda uhkust seotuse üle niisuguste oluliste muudatustega ELis."
Raporti üks olulisem osa on seotud aktiivselt arutatud teemaga ehk Euroopa miinimumpalgaga. Eurosaadik teeb üleskutse Euroopa Komisjonile kehtestamaks seadustega garantiid, mis tagavad igale Euroopa Liidu töötajale väärilise miinimumpalga. Erinevate riikide miinimumpalgatase määrataks kindlaks vastavalt siseriiklike tavade, kollektiivlepingute või seadustega.
„Teemaks ei ole sama suurusega miinimumpalk igas riigis," ütleb Yana Toom, „kuid Euroopa Liidus peaksid siiski olema ühtsed miinimumpalgaga seotud põhimõtted. Näiteks on hetkel arutlusel idee, et miinimumpalga suuruseks võiks olla 60% mediaanpalgast. Eestis oli statistiline mediaanpalk 2019. aasta II kvartalis 1115 eurot. Arvutuste kohaselt oleks sel juhul miinimumpalgaks 669 eurot ning miinimumpalk kasvaks koos mediaanpalga suurenemisega.”
Lisaks võttis Euroopa Parlament vastu otsuse, mille alusel peab Euroopa Komisjon looma euroopaülese töötuskindlustuse süsteemi. Süsteem peaks aitama liikmesriikidel majanduskriiside puhul tagada töö kaotanud inimestele õigeaegselt toetuste maksmise. “Kui viimase majanduskriisi ajal oleks Euroopa Liidus juba kehtinud eelnimetatud töötuskindlustuse süsteem, oleks Euroopa majandus toibunud šokist märksa kiiremini," edastas Yana Toom europarlamendis tehtud järeldused.
Eurosaadik loodab, et tema raport on järjekordne samm Euroopa Liidu ühtse sotsiaalpoliitika suunas. "Peaksime saavutama häid tulemusi mitte ainult majanduslikus vaid ka sotsiaalses sfääris," rõhutab Yana Toom, „ilma sotsiaalse heaoluta ei toimi ka majandus normaalselt. Minu raport määratleb ära Euroopa Liidu sellise tegevussuuna ja ma teen kõik endast oleneva, et see valdkond ei jääks märkamatuks.”