"Vastupidiselt Eestis levinud müüdile ei arva Euroopa Parlamendi haridus- ja kultuurikomisjon, et vähemuskeelne haridus on segregatsioon," nõnda kommenteeris Euroopa Parlamendi liige Yana Toom komisjoni arvamust "Vähemuste õiguste miinimumstandardid" (Minimum Standards for Minorities) raportist, mida võeti vastu esmaspäeval, 24. septembril.
"Vastuvõetud dokumendis öeldakse, et emakeelne haridus mängib olulist rolli keeleliste õiguste tagamisel ja ELi kodakondsuse väärtuse suurendamisel. ELi liikmesriike kutsutakse üles looma tingimusi piirkondlike, etniliste ja keeleliste vähemuste hulka kuuluvatele isikutele emakeelse hariduse omandamiseks kõikidel tasanditel,” selgitas Toom.
"Mina kui minu fraktsioonist variraportöör, võtsin selle dokumendi eelnõu arutamisest otseselt osa. Kõikide peamiste fraktsioonide esindajad olid üksmeelel selles, mis puudutab vähemuskeelse hariduse toetamist. Arvamus kiideti heaks 14 poolthäälega. Vastu olid ainult kaks parlamendiliiget, erapooletuid ei olnud," märkis Euroopa Parlamendi saadik.
Haridus- ja kultuurikomisjoni dokumendis rõhutatakse, et "emakeel on kultuurilise ja isikliku identiteedi keskne element ja vähemuste kultuuri lahutamatu osa, mis tagab selle väljenduse, leviku ja edasikandmise."
"Samal ajal kui Eesti parempoolsed erakonnad otsivad võimalusi piirata vähemuste emakeele - vene keele – kasutamist avalikus ruumis ja suruda see välja haridussüsteemist, Brüsselist tuletatakse meile viisakalt meelde: rahvusvähemuste õiguste austamine on üks ELi põhiväärtusi," ütles Toom.
Aruande "Vähemuste õiguste miinimumstandardid" (Minimum Standards for Minorities) läbivaatamine Euroopa Parlamendi täiskogul on kavandatud oktoobriks.