Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalses Naiskloostris ehk Kuremäe kloostris jõudis lõpule veel üks lugu selle suhetes riigiga. Lugu jõudis lõpule edukalt.
„Klooster on niisugune koht, kus ei osata ega peeta vajalikuks oma õigusi jõuga läbi suruda. Maksimum, mida võidakse endale lubada, on kuulata esmalt heatahtlikult ära vestluskaaslase ideed-mured-kaalutlused ning öelda siis vaikse häälega midagi sellist nagu „aga meil on niisugune palve, kui see muidugi oleks võimalik…“ Ja siin ongi peaasi vestluskaaslane ära kuulata,“ räägib Euroopa Parlamendi liige Yana Toom.
Tema on see, kes taotles järjekindlalt, et nunnad vabastataks sotsiaalmaksust. Hea, et tal oli ka liitlasi. Näiteks Siseministeeriumis toonitati, et „nunnade ja munkade töö on palgata teenimine, mis on ühiskonna religioosses süsteemis ainulaadne staatus.“
Siseminister Andres Anvelt, kes nunnade ja munkade sotsiaalmaksust vabastamist pooldas, ütles: „Nunnade ja munkade tööpanust ühiskonda ei saa mõõta tavapärastel alustel ning kasvõi nende sotsiaalhoolekandes tehtav töö ulatub kloostriseinte vahelt välja. Vähetähtis pole seegi, et nunnad ja mungad hoiavad korras riigivara, kui tuua ühe näitena Kuremäel asuv Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster.“
Probleemi ajalugu
Sotsiaalmaks garanteerib teatavasti ravikindlustuse. Ka kloostriõdedele kulub see ära, kuigi põdeda neile ei meeldi ning arsti juurde või haiglasse jõuavad nad väga harva. Kui just ei ole tulnud see viimne piir.
Kuni 2004. aastani anti kloostrielanikele tasuta arstiabi samadel alustel nagu sõjaväelastele, üliõpilastele ja pensionäridele. Siis aga vaadati see küsimus riiklikul tasandil uuesti läbi ning 2005. aastast oli klooster sunnitud registreerima oma inimesed haigekassas nagu töölepingu alusel töötajad ning maksma nende eest sotsiaalmaksu – nii nagu minimaalpalgalt.
„Ligi 13 aastat me palusime, et riik suhtumist kõigi kloostrielanike maksustamisse muudaks,“ sõnab Kuremäe kloostri eestseisja, iguumenja Filareta (Kalatšova). „Pöördusime Siseministeeriumi, president Ilvese, peaministri, sotsiaalministri ja Eesti Kirikute Nõukogu poole. Kirikute Nõukogu soovitas meile kasutada puuduva dotatsiooni katmiseks õdede pensionirahasid, mida 2016. aasta lõpul pidimegi tegema. Selle tagajärjel ei suutnud me gripiepideemia ajal isegi oma haigetele ravimeid osta.“
Ema Filareta sõnul osutus see koorem ülejõukäivaks: „2016. aastal moodustas puuduv dotatsioonisumma 42 000 eurot, 2017. aasta eest aga tuli maksta juba 58 000 eurot. Eelnevatel aastatel õnnestus meil raskustega leida raha sponsoritelt, kuid majandusolukord muutus ning inimesed, kes olid varem aidanud meil seda maksu tasuda, ei olnud enam suutelised seda tegema.“
Kloostris töötatakse, kuid palka ei teenita
Praegu on Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalses Naiskloostris 111 elanikku (sealhulgas kolm Moskva ja üks Jeruusalemma patriarhi alluvuses). Üle 60-aastasi õdesid on 58, 41-60-aastasi - 36 ning alla 40-aastasi - 17. Vene Föderatsiooni kodanikud moodustavad neist ligikaudu poole.
„Meid sunnitakse tihtipeale käima ilmalikke radu, mõistmata meie elulaadi olemust. Kuni 2018. aastani olid meie õed kantud kirjadesse kui töötajad töölepingu alusel, mida ei ole olemas ega saagi olla, sest see on vastuolus kloostri põhikirjaga. Me muidugi töötame, kuid mitte selleks, et saada ettevõttena kasumit, vaid selleks, et toita ära ennast ja palverändureid, lastekodu ja vaestemaja. Jumal annab ja ka meie peame andma ega kahtle selles hetkekski,“ selgitab iguumenja.
Kloostriõed töötavad põldudel ja köögiviljaaedades, karjaõues, lindlas, mesilas, köögis, palverändurite võõrastemajades, käsitöö- ja kunstitöökojas, garaažis ja kirikus. Nad korraldavad mitmes keeles ekskursioone. Majapidamises tehakse kõik õdede kätega, sealhulgas rõivad. Muide, kangaid nende jaoks annetavad palverändurid. „Klooster on alati elanud annetustest, mis kantakse kloostri kontole,“ märgib ema Filareta.
„Ma võib-olla paistan vanamoelisena, kuid nunnaelu kommertsialiseerimine ei ole mulle südamelähedane,“ tunnistab ta. „Näiteks avatakse mingeid vabrikuid, piimatsehhe ja nii edasi. Ma ei arva, et see kloostrit kuidagi vaimselt organiseerib. Lõhub aga kindlasti. Rahaline kasu? Võib-olla see on ka olemas, kuid see lõhub peret. Õdede elu eesmärk on mitte saada tulu, mitte rahuldada omaenda soove ja vajadusi, vaid teenida Jumalat ja inimesi, kes elavad ilmalikus maailmas ja sõidavad siia oma muredega. Kloostrisse ei tulda selleks, et pensioni välja teenida. Peaaegu kõik pensioniikka jõudnud nunnad saavad ainult rahvapensioni, sest ilmalikku tööstaaži neil ei ole. Pension laekub kloostri kontole. Mingeid summasid eraldatakse õdedele vastavalt vajadustele ja ka pühade puhul.“
Toom: probleemi lahendamiseks oli vaja valitsuse vahetumist
„Mul on kohutavalt piinlik, et hetkest, mil ema Filareta rääkis mulle nunnade ravikindlustuse probleemist, kuni selle probleemi lahendamiseni kulus oma kaks aastat. Lubamatult pikk aeg. Häda on selles, et vähesed tahtsid mind ära kuulata, kuigi ma rääkisin sellest palju. Oli vaja, et vahetuks valitsus, et peaminister Jüri Ratas ise sõidaks kloostrisse, et eri ministeeriumide ametnikud veenduksid, et kõne all on suhteliselt väike grupp inimesi, kes on pühendanud oma elu teenimisele ning mingist kasuahnusest ei saa juttugi olla. Ühesõnaga, aega oli vaja. Nüüd on see jää murdunud," märgib Yana Toom.
Tõepoolest, käesoleva aasta 1. jaanuarist jõustus ravikindlustuse seaduse punkt, mille kohaselt usuühingute registrisse kantud kloostrite nunnade ja munkade eest sotsiaalmaksu ei ole vaja maksta.
Osal ühiskonnast tekitab see kindlasti umbes selliseid küsimusi nagu „aga mispärast peame meie nende eest maksma?“ „Mida siin öelda,“ ohkab ema Filareta. „Uskmatu inimese niisugust suhtumist on võimalik mõista. Kloostrielu on tema jaoks tarbetu asi. Muide, seda ei ole kunagi mõistetud. Ka praegu ei suuda ilmalik maailm hinnata nende inimeste ennastsalgavust ja elu, kes sellest maailmast eraldununa selle eest palvetavad. Klooster säilitab traditsioone, igaveste tõdede vankumatust, see on vundament, millel me kõik seisame.“
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik