Tõnis Saarts: Yana Toomi algatus on samm õiges suunas, kuid seotud ka mitmete riskidega

21/12/2017

"Parlamendireformist ja riigikogu rolli tugevdamisest poliitika kujundamises ja seadusloomes on kõneldud juba terve aastakümne. Poliitilise tahte puudumise tõttu (eriti valitsuse poolt) ja avalikkuse vähese huvi pärast (avalikkust intrigeerib saadikute palkade teema, parlamendi sisuline roll riigi juhtimisel jääb tavavalijale suuresti hoomamatuks) on need arutelud paraku soiku jäänud. Yana Toomi algatus on samm õiges suunas, kuid seotud ka mitmete riskidega," kommenteeris politoloog Tõnis Saarts Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi ettepanekuid (Õhtuleht). 

"Ühelt poolt on tõesti ainus viis selleks, et saadikud saaksid asjatundlikumalt seadusloomes osaleda ja praegusele täitevvõimu dominandile väärilist vastukaalu pakkuda, lasta parlamendi liikmetel palgata endale lisanõunikke ja lubada tellida ekspertanalüüse jne. Odav parlament ongi ebakvaliteetne parlament ja selle tõdemusega tuleb arvestada. Teisalt, ei õnnestu seesuguseid sisulisemaid argumente ilmselt avalikkusele maha müüa. Viimasel tekib esiteks tunne - teil niigi kõrged palgad seal Riigikogus, veel tahate juurde või? Teiseks, pole mingit garantiid, et seda lisaraha nõunikeks ei kasutata ennekõike oma partei noorsõduritele soojade ametikohtade loomiseks, mitte sisulise ekspertiisi parandamiseks.

Toomi ettepanek, et Riigikogu töö kvaliteedi  tõstmisele minevat lisaraha võiks kokku hoida sellega, et vähendame saadikute arvu, on eriti problemaatiline. Kui on vähem saadikuid, siis väheneb ka erakondade proportsionaalne esindatus . Ehk maakeeli: valimistel erakondadele antud häälte proportsioonid ja kohtade arvud parlamendis ei lähe enam nii hästi kokku kui praegu ja kannatajad on just väikeerakonnad. Kui Toomi ettepanek oleks juba 2015. aasta valimiste eel läbi läinud, siis tõenäoliselt ei näeks me parlamendis täna Vabaerakonda ja võib-olla ka EKREt, ning suurerakondade (Keskerakonna ja Reformierakonna) kohtade osakaalud oleks veidi kõrgemad, kui täna. Ma kindlasti ei toeta võimu veelgi suuremat koondumist suureerakondade kätte, neile veelgi suuremate eeliste tegemist, mille võrra on väiksematel parteidel keerulisem parlamenti pääseda, kui täna.

Ma ei usu, et parlamendi kohtade arvu vähendamine annab ka Toomi ettepandud reformi puhul nii suurt kokkuhoidu, et selle võrra peaksime ohverdama osa ühiskonna huvide esindamise kirjususest, mis on ka demokraatias teatav väärtus.

Kokkuvõttes: Toomi ettepanek suurendamaks parlamendiliikmete võimekust seadusloomes osaleda väärib kindlasti kaalumist, kuid parlamendiliikmete arvu vähendamise osas olen ma aga ülimalt kahtlev, sest Eesti demokraatia kvaliteedile mõjuks see kokkuvõttes pigem negatiivselt, pakkudes seejuures vaid näilist kokkuhoidu."