Üheks Arvamusfestivali kuumemaks debatiks osutus Keskerakonna alal 11.augustil toimunud ja Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi poolt juhitud arutelu „Halli passi varjundid“. Laua taga olid ajakirjanik Andrei Hvostov (SDE), Tallinna Linnavolikogu liige Andres Kollist (KE) nind Riigikogu liige Jaak Madisson (EKRE).
Arutelu alustas endine Kodakondsus- ja Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist, kes meenutas Eesti taasiseseisvumise algusaastaid: „Tekkis küsimus, kuidas määratleda endised Nõukogude Liidu kodanikud. Ja tolleaegses migratsiooniametis oli ette valmistatud seadus, mis oleks määratlenud need inimesed, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanikud. Aga siis poliitiliste manöövrite tulemusena võeti vastu Välismaalaste seadus, mille põhiideoloogia selles küsimuses oli see, et kõik endised Nõukogude Liidu kodanikud kuulutatakse Eesti Vabariigi poolt Vene kodanikeks. See oli minu arvates ränk strateegiline viga ja tähendaks seda, et kui nii lõpuni minna, oleks Eestis olnud umbes poolmiljonit Vene kodanikku, Ida-Virumaal - 80%, Narvas - 95% ja sisuliselt see oleks olnud Vene riigi ehitamine Eesti riigi sisse.“
Kollist märkis, et välismaalase passi tulek peatas Vene kodanike arvu kasvu aga neid inimesi, kes tookord ei võtnud Vene kodakondsust, nöögiti, neile ei antud riigi poolt mingit dokumenti. „Nad lõpuks võtsid selle, mis anti, ja minu arusaamise järgi näitasid üles suurt lojaalsust Eesti riigi vastu. Ja ammu oleks aeg neile selle eest aitäh öelda, näidata üles riiklikku suuremeelsust ja pakkuda neile kodakondsust lisatingimusteta,“arvas Kollist.
„1990-te alguses taheti lahti saada venekeelsetest elanikest. Seda tuleb ka mõista,sest väga palju Eestist lahkunuid isikuid olid ka näiteks Vene sõjaväe ohvitserid oma perekondadega,“ võttis jututeema üle Jaak Madisson. „Konservatiivid on alatu öelnud, et kodakonsus ei ole asi, mida lennuki pealt visata. Kodakondsus on miski, mis seob sind selle riigiga, oma kodumaaga, see ei ole lihtsalt paberitükk taskus. Tänasel päeval kõigile, kellel on motivatsioon ja tahe saada Eesti kodanikuks, on selleks kõik võimalused loodud. Aga et me anname passi kätte sellepärast, et oled elanud 60 aastat Eesti Vabariigis, arvan, et see oleks väga vale suund meie kodakondsuspoliitikas ja sellel ei ole ka ühiskonna toetust, ma usun.“ Viimasele lausele järgnes kuulajate aplaus.
Madisson oli kindel, et halli passi omanike õigused ei erine väga palju EV kodanike õigustest, millega ei nõustunud Yana Toom: „Tegelikult on halli passi probleemid palju suuremad, kui tajub keskmine eestlane.“
„Riigid ongi üles ehitatud sellele mõttele, et neil on kodanikud ja mittekodanikud. Ja kui mittekodanikel ei ole nii palju õigusi, nagu kodanikel, see ongi normaalne. Neid õigusi neil ei tohigi olla. Tuleb ka mõista Eesti ühiskonna tausta, seda, et kui sul on 50 aastat okupatsiooni, siis ilmselgelt on mõjutanud meelsust ka ajalugu,“ jätkas Madisson.
Andrei Hvostovi sõnul, kui sa oled „õiges“ perekonnas sündinud, on sinu lojaalsusega kõik korras: „Olles sündinud „õige“ Eesti kodanikuna sa ei pea kunagi tegema Eesti Vabariigi põhiseaduse tundmise eksamit. Vaikimisi on kokku lepitud, et kuna sul on „õige“ geenikombinatsioon, oled sa lojaalne. Kui oled halli passi omanik, isegi Eestis sündinud, pead tegema selle eksami kodakondsuse saamiseks.“
„Pruut“ ja „peigmees.“ Või hoopis „sõjasaak“?
Kas 7% kodakondsuseta inimesi Eestis on normaalne asi või ühiskonnas on siiski mingi nõudlus selle järele, et see probleem laheneks – selline oli Yana Toomi küsimus, millele pidi vastama sotsioloog Juhan Kivirähk. „See suhtumine ühiskonnas on aastatega pidevalt leebemaks muutunud. Arvan, et kõik kaldub juba lihtsustatud kujul kodakondsuse andmise poole,“ lausus Kivirähk.
Hvostovi hinnangul on eesti rahvus vanakodustuv rahvus: „Ma juba tunnen Eestis ringi liikudes seda vanadekodu haisu. Mul on tunne, et Eesti ühiskond ootab halli passi omanikelt, et nad tuleks ja paluks ja ulataks riigile selle briljantsõrmuse küsimata, mis on „pruudi“ kvaliteet. „Pruudi“, kelle ees peaks olema hästi alandlik ja otsima tema sümpaatiat. Mulle meeldib Eesti väga, aga Eesti pole juba ammu see müütiline linalakk neiu, keda kuldtärniga sõjamees jaaniööl taga ajab. „Pruut“ istub osaliselt juba ratastoolis.“
Kollist kommenteeris, et rasked ülemineku protsessid on läbi ja need venelased, kes nüüd Eestis elavad, on meie venelased: „Ja me peamegi nendesse niimoodi suhtuma. Ja Eesti riik võiks olla see, kes „palub nende kätt.“ Meie suhtumine sellesse, et see on Eestisse jäänud halb asi, pole õige. Tegelikult tuleks vaadata neid kui väärtuslikku „sõjasaaki.“ Meil on inimesi niigi vähe ja Eesti riigi tulevikku kindlustab sisemine stabiilsus, mida aitab kütta see kui ka siin elavad mitteestlased saavad aru, et nende peaminister on Jüri Ratas, mitte nende president ei ole Putin. Ettekujutus sellest, et tõrjumine on kasulik Eesti tulevikule on minu arvates sügavalt eksklik. Kui Eestis elab palju inimesi, kes valivad presidendiks Putinit, siis see ei ole kuidagiviisi Eestile hea. Sellele tuleks vastu seista ja leida võimalused, et need inimesed oleksid seotud Eestiga ja tegeleksid Eesti huvides.“
„Aga vanasti oli ju see, et pruudil oli kaasavara. Ja halli passi omanike kui pruudi kaasavara olekski see, et neil on eesti keel ja lojaalsus Eesti riigile,“ lausus Madisson. Ning jällegi kõlas aplaus.
Toom pareeris aga, et lojaalsus on ebamäärane asi, juriidilist definitsiooni lojaalsusele pole olemas ning nendelt, kes on sündinud „õiges“ perekonnas, me pole kunagi seda nõudnud.
Kõige tähtsam asi põhiseaduse preambulis
“Kui räägitakse põhiseadusest, siis alati mainitakse seda preambuli lauset, et tarvis arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kuid põhiseadus on pikk ja isegi see preambuli lause, mida tsiteeritakse, on üks 15-st lausest seal. Preambulis on ka võrdsus, õiglus, muud asjad, kuid meie mäletame vaid ühte ja sellega tambime diskussiooni maha,“ ütles Toom.
Madissoni arvates ikkagi just see lause paneb aluse kõigile ülejäänule. „Aga halli passi küsimus on küsimus, mis puudutab kogu Eesti ühiskonda, sest mõjutab valimistulemusi, Eesti riigikaitset, kõike. See on küsimus, kus vajame väga põhjalikku rahvaküsitlust, uuringut. Narvas olen ma kohanud palju rohkem Eesti patrioote, kui Lasnamäel. Kas see on tingitud sellest, et Narvas on parem ülevaade sellest, mis Venemaal tegelikult toimub, Lasnamäel aga on suurem illusioon Venemaast kui õitsvast naabrist, ei oska öelda,“ arutles EKRE esindaja.
„Nii minule kui ka Yana Toomile on elu jooksul hästi palju kordi öeldud, et kui Eestis ei meeldi, paki kohver, mine ära! Alati tahan nendele inimestele vastata – kui ära lähen, võtan oma lapse kaasa, Yanal on koguni viis last. Siis oleks Eesti rahvuskehand kaotanud peale kahe kahtlase ebalojaalse „tibla“ veel kuus noort inimest,“ sõnas Hvostov.
Kas hall pass on probleem ja mis võiks olla lahendus?
“See on kindlasti probleem,“ ütles Madisson. „Arvan, et nägemused selle lahendamisest on lihtsalt väga erinevad. See, mis asja paika paneb, on demokraatlikud valimised, kus antakse poliitilistele jõududele oma hääl ja kujuneb uus valitsus, kes viib ellu kodakondsuspoliitikat.“
Lisaks soovitas Madisson Toomile ja Hvostovile, et nad kirjutaksid arvamuslugusid väljaandesse, mida loevad venekeelsed inimesed, ja esineksid üleskutsega: Eesti on nii vahva riik, tehke see kodakondsuseksam ära, õppige eesti keel ära ning teid võetakse omaks.
Hvostov vaidles vastu: „Tegelik elu Eestis pole selline, et sa teed need liigutused ära ja võetakse omaks.“ Ta tuletas meelde Jevgeni Ossinovskit, keda vaatamata eesti keele oskusele ja väga heale Inglismaal saadud haridusele „sisserändaja pojaks“ tembeldati.
„Arvan, et halli passi küsimuse lahendamist või mittelahendamist ei pruugiks üldse nii vaadata, et see on kodakondsuspoliitika. Kodakondsuspoliitika peaks olema tulevikku vaatamine. Meie riigi jaoks on oluline see, milliseid otsuseid me teeme nende inimeste suhtes, kes siia tulevad, kas me neid kutsume, milliseid elamislubasid neile anname, kuidas me neile kodakondsust hakkame andma... See halli passi küsimus on üks mineviku lugu, mis minu arvates oleks õige lahendada nii, et me käituksime riiklikult suuremeelselt, näitaks üles võitja suuremeelsust ja ütleksime nendele – tulge kampa ja teeme koos! Ja kes ei taha, see ei tule,“ võttis otsad kokku Kollist.
Yana Toom lõpetas debati väljaütlemisega: „Halli passi omanikele tuleb anda kodakondsus!“
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik