Nagu sarkastiliselt kirjutas ERR, peaminister Rõivas oli eilsel valitsuse infotunnil „püüdnud seletada“ riigikoguliikmetele EL ja Türgi vahelise kokkuleppe sisu. Kuna ma olen seda dokumenti juhuslikult lugenud, siis katsun teha „puust ja punaseks“ seda, millest meie peaminister pole aru saanud. Või siis ei tahtnud rääkida, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Yana Toom oma facebooki lehel.
- ERR tsiteerib Rõivase sõnu: „Kokkuleppe peamised osad puudutavad seda, et Türgi kohustub võtma tagasi kõik illegaalselt Kreekasse sisenevad sõjapõgenikud ja kohustub pakkuma neile elamistingimusi Türgis. Euroopa Liit omalt poolt kohustub täiendavalt kokkulepitud rahasummadele ka 2018. aastal rahaliselt toetama põgenike toimetulekut Türgis.“ Kuid peaminister vaikib sellest, et Türgi ratifitseeris Genfi Pagulasseisundi konventsiooni geograafiliste mööndustega: see riik ei tunnista täisõiguslikeks põgenikeks väljastpoolt Euroopat pärit inimesi. Nii et Rõivase soov Erdoğani kätega abistada Lähis-Ida põgenikke on justnimelt selle konkreetse inimrühma puhul teostamatu.
- Lisaks sellele kuulub „kokkuleppe peamiste osade“ hulka ka illegaalsete põgenike „vahetuse“ süsteem legaalsete põgenike vastu, mis tegelikkuses tähendab, et Türgi võimudele antakse vaba voli otsustamaks, keda saata Euroopasse legaalse põgeniku staatuse taotlemiseks, keda aga „pidurdada“. Mida see tähendab praktikas? Aga seda, et Türgi hakkab otsustama, keda meie teiega peame vastu võtma ning kellele väärikat ülalpidamist pakkuma. Sellega kaotab Euroopa Liit kontrolli olukorra üle, kuid meie peaminister ei näe selles mingeid probleeme.
- On selgemast selge, et sellisest „jagaja“ rollist saab lisatulu allikas korrumpeerunud ametnikele ning lisariskifaktor põgenikele.
- Viisavaba korra kohta, mida hirmul eurooplased on Erdoğanile lubanud, ütles Rõivas, et valitsus on juba pikka aega toetanud viisavabadust Türgi, Gruusia ja Ukrainaga. Tore, kuigi mulle jääb arusaamatuks, kuidas neid kolme riiki üldse saab ühes lauses nimetada, sest neis kehtiv olukord on, pehmelt öeldes, väga erinev. See selleks. Viisavaba korra saamiseks peab kandidaatriik täitma 72 (seitsekümmend kaks) kriteeriumit, millest Türgil on praeguse seisuga õnnestunud täita 17 (seitseteist). Lausa pinna peal olev näide – biomeetriline pass. Türklastel neid pole ning millal saavad - pole teada.
(Igaks juhuks tuletan meelde - arutluses oleva kokkuleppe hind on hetkel 6 miljardit eurot.)
Ühesõnaga, Rõivase esinemine Riigikogu ees jättis mulle imeliku mulje. Valitsuse juht kas ei saa aru, mida räägib, või on veendunud, et Riigikogu pole õige koht probleemide arutamiseks. Mis on isegi hullem - selline suhtumine rahva valitud esindajatesse on lubamatu.
Pealkirjas toodud tsitaat pärineb Sergei Jessenini samanimelisest 1924. aastal kirjutatud luuletusest, mis on üks 15 „Pärsia motiivid“ luuletsükli kuuluvast teosest.