70 aastat tagasi uputati Läänemerre keemiarelvi, mis on ka tänapäeval viitsütikuga pomm kogu Euroopa jaoks. Seoses sellega saatis Euroopa Parlamendi liige Yana Toom käesoleval nädalal Euroopa Komisjonile järelepärimise, kas ja mida nad kavatsevad sellega seoses ette võtta ning kuidas selle probleemi õiguslikku aspekti reguleerida.
Toomi sõnul puudutab ohtliku lahingumoona Läänemerre uputamise seni lahendamata probleem paljusid riike, niisiis on mõistlik tegeleda sellega Euroopa tasandil. Liiati pole Baltimaad ainus piirkond, keda selline küsimus puudutab: keemiarelvi uputati ka Põhjamerre, mille ääres asuvad mitmed Lääne-Euroopa maad. Järelepärimisele kirjutasid alla veel 42 eurosaadikut mitmetest riikidest, sealhulgas ka väljastpoolt Läänemere piirkonda, näiteks Hispaaniast, Itaaliast ja Belgiast. Dokumendi samuti allkirjastasid kaks Toomi Eesti kolleegi – Kaja Kallas ja Urmas Paet.
Pöördumise tekstis selgitatakse, et pärast Teist maailmasõda Saksamaa demilitariseerimise protsessi käigus utiliseerisid liitlased keemiarelvi, uputades need Läänemerre. Nende hulka kuuluvad muuhulgas söövitavad mürkained nagu ipriit (sinepigaas), arseeniühendid nagu adamsiit, üldise toimega mürkained nagu Zyklon B ja närvimürgid nagu sariin ja tabuun.
Helsingi komisjon teatab, et Läänemerre on uputatud vähemalt 50 000 tonni keemilist lahingumoona, sealhulgas suurtükimürske, lennukipomme ja konteinereid 15 000 tonni ründemürgiga. Lisaks sellele avastas hiljutine uurimine projekt CHEMSEA (Chemical Munitions Search and Assessment) raames kaks registreerimata ründemürkide uputamiskohta. Need mitteametlikud matmispaigad, Läänemere kasutamise intensiivistumine ning korrosiooni ja lekkeprotsesside ennustamatus on põhjustanud juba mitmeid uputatud ründemürkidega seotud intsidente, mille kordumise tõenäosus on kõrge. On suur risk, et ohtlike ainetega võivad kokku puutuda inimesed, taimestik ja loomastik.