„Ma olen veendunud, et poole aasta pärast Venemaa vastaseid sanktsioone enam pole. Niisugust plaani peetakse. Kui ei juhtu mingit jama nagu ala tulistatud lennukid jne,” ütles Europarlamendi saadik, keskerakondlane Yana Toom, esinedes 11. detsembril Tartus, oma Europarlamendi fraktsiooni ALDE egiidi all korraldatud seminaril.
Sellele kohtumisele tulnud tartlaste jaoks olid olulised küsimused Euroliidu ja Venemaa suhete, Venemaa vastaste sanktsioonide kohta. Inimesed tundsid huvi, kas on tõsi, et Itaalia ja Prantsusmaa on nende sanktsioonide vastu, teised Euroliidu liikmed aga kavatsevad neid poole aasta võrra pikendada.
„Itaalia ütles, et nad nõuavad avalikku debatti selle kohta, kas on mõtet sanktsioonide poliitikat jätkata, nad ei taha neid automaatselt pikendada, nagu seni n toimunud. Ja ma arvan, et debatud tulevad,” ütles Toom.
Ta lisas, et pooleteise aasta jooksul, mil ta on töötanud Europarlamendis, on seal vastu võetud 12 Venemaa vastast resolutsiooni: „Kusjuures ühte dokumenti liideti kõik – Krimm, Donbass, Lugansk, Eston Kohver, Nadja Savtšenko, Hodorkovski, Nemtsov… Me tegime seda kord kuus. Putinil, nagu ma aru saan, polnud sellest sooja ega külma. Üksnes õhutati vastastikkust vaenulikkust.”
Yana Toom märkis: „Venemaalased naeravad Euroopa üle ja on selle suhtes vaenulikud. Meie omakorda kardame venemaalasi. Kuid Europarlamendis on praegu selgelt näha, et Venemaa vastane rinne ei laienenud. Tegelikult kuuluvad sellesse rindesse vaid kolm Balti riiki ja Poola.”
Eurosaadiku sõnul on need probleemid vana Euroopa jaoks pigem marginaalsed. Pärast seda aga, kui Putin andis Kaspialt raketilöögi, selgus, et Venemaa siiski suudab veel midagi, ja seda enam muutus ka lääneriikide suhtumine temasse.
Margarita Kornõševa, Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi Eesti büroo nõunik.