Toom: valijal on õigus teada, millega ma tegelen

14/09/2015

„Mul pole põhjust häbeneda. Tõsi, esimene aasta Europarlamendis oli minu jaoks otsekui algkool, nii et ka uhkust tunda pole esialgu millegi üle. Aga tekib tunne, et me oleme koos minu büroo töötajatega vähehaaval jõudmas uuele tasandile ja see on tore,” iseloomustas Europarlamendi saadik Yana Toom aastaaruannet esitades oma esimest tööaastat Euroopa Liidu seadusandlikus organis.

Keskerakondlane Yana Toom on Europarlamendi liige Eestist alates 2014. aasta maikuust ja kuulub parlamendirühma ALDE (liberaalide ja demokraatide allianss) koosseisu. Ta on Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni parlamentaarse koostöö delegatsiooni liige, samuti töötab ta täieõigusliku liikmena kolmes parlamendikomisjonis: tööhõive ja sotsiaalvaldkonna komisjonis, kultuuri- ja hariduse komisjonis ja petitsioonide komisjonis.

2014. aasta juunikuust kuni 2015. aasta juulikuuni esines Toom 35 korda plenaaristungitel (debatid enne ja pärast hääletamist), ligi sada korda komisjonide koosolekutel. Tähtsamatest esinemistest võib esile tõsta järgmised: noorsoo radikaliseerumise takistamise probleemiga seoses; petitsioonide komisjonis, kus arutleti mitmete petitsioonide üle seoses laste hooldeõiguse ja nende peredest eemaldamisega Suurbritannia sotsiaalteenistuste poolt; Europarlamendi tööhõive ja sotsiaalvaldkonna korraldatud kuulamisel laste vaesusega seotud probleemide asjus; petitsioonide komisjonis kinnisvara hüpoteekide valdkonnas põhimõtte „võtmed tagasi” sisseviimise küsimuse läbivaatamisel.

Yana Toom oli variettekandjaks kuue dokumendi arutelul, viis Europarlamendi ettekannete ja resolutsioonide projektidesse sisse 69 parandust, oli 10 inimõiguste teemalise resolutsiooni kaasautor, tegi 10 parlamentaarset järelepärimist, korraldas Eestis kaks üldrahvalikku sotsioloogilist uuringut ja viis läbi kaks suurt konverentsi.

Olulised teemad eurosaadik Toomi töös möödunud parlamendiaastal olid ka Euroopa Liidu ja Vene Föderatsiooni suhted, samuti Ukraina kriis. Tema tegevus Europarlamendis oli suunatud pinge vähendamisele Euroliidu ja Venemaa suhetes ning tasakaalustatud lähenemise kujundamisele Ukraina sündmuste suhtes. Muuhulgas keeldus Toom põhimõtteliselt toetamast Venemaa vastaseid sanktsioone kui mõttetuid ja Eesti majandust kahjustavaid ning toetas järjekindlalt kõiki algatusi, mis olid suunatud majandusliku olukorra parandamisele Ukrainas, sealse elanikkonna abistamisele ja humanitaarkatastroofi ennetamisele. Toom viis läbi üritusi, kaasates eksperte Euroopast ja Venemaalt.

Huvitavaks algatuseks oli ka fotokonkurss „Olen eurooplane”, kuhu laekus 156 harrastusfotograafide tööd Eesti eri nurkadest, samuti Rootsist, Bulgaariast, Valgevenest ja Armeeniast. Kaks žürii valitud võitjat ja veel üks, kellele anti kõige enam hääli internetis, said auhinnaks sõidu Brüsselisse.

Vaieldamatult on Yana Toom Eesti eurosaadikute hulgas esimene, kes hakkas korraldama oma Eesti büroos tasuta juriidilisi konsultatsioone, kaasates Inimõiguste Teabekeskuse kogenud juriste. 2015. aasta jaanuarist maikuuni käis juristide vastuvõtul ligi 300 inimest, kusjuures iga kolmas neist - väljasõidukonsultatsioonel Narvas ja Kohtla-Järvel.

Kõige sagedamini tulid inimesed konsultatsiooni saama seoses lastele elatisraha väljanõudmisega, sealhulgas ka välismaal elavalt lapsevanemalt, aga ka omandi ümbervormistamise ja pärandiküsimuste, võlgade ja kohtutäiturite, maksude, tööõiguse ja pensioniarvestusega seotud probleemidega seoses. Taas on päevakorda tõusnud omandireformi ja sundüürnikega seotud probleemid. Inimesed, kes tulid juristide tasuta vastuvõtule, tundsid huvi ka selle vastu, millised on Venemaa ja Ukraina sugulaste võimalused Eestisse nende juurde kolimiseks.

Juristide poole pöördumiste alusel saadeti ametlikud järelepärimised õiguskantslerile, sotsiaalministeeriumi, maksu- ja tolliametisse, maakondlikusse valimiskomisjoni ja mitmetesse kohalikesse omavalitsustesse.

„Kahjuks ei jõudnud me möödunud parlamendiaastal vajalikul määral välja töötada teavitamissüsteemi ja paljugi sellest, millest oleksime tahtnud kõneleda valijatele, jäi kabinettide seinte vahele. Uuel hooajal saab see viga parandatud – rahval – saadiku tööandjal on õigus teada, millega igaüks meist tegeleb,” ütles Toom.