8. septembri 2015 Euroopa Parlamendi plenaaristungil Strasbourgis toimus resolutsiooni „Põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus (2013–2014)” arutelu ja hääletus. Euroopa Parlamendi liikme Yana Toomi (Keskerakond) sõnul, kiideti – 357 poolt ja 331 vastu häälega – heaks see resolutsiooni punkt, mille kohaselt Euroopa Parlament mõistab hukka 500 tuhande EL elava kodakondsuseta isiku diskrimineerimine, mis väljendub nende kodakondsuse tunnustamisest keeldumises.
Euroopa Parlament palub ELi ja selle liikmesriike austada inimeste põhiõigust kodakondsusele ning kutsub eelkõige liikmesriike üles ratifitseerima ja täielikult jõustama 1961. aasta kodakondsusetuse vähendamise konventsiooni ning 1997. aasta Euroopa kodakondsuse konventsiooni. "Muide, soovitusi nende konventsioonide ratifitseerimiseks on Eestile andnud ka ÜRO rassilise diskrimineerimise likvideerimise komitee," sõnas Toom.
"Eile kõnelesin Euroopa Parlamendis kodakondsusetuse teemal, - rääkis Yana Toom. - Ütlesin, et õigus kodakondsusele on rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigus ja sedagi, et kõige rohkem mittekodanike tekkis Euroopa Liidus Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia kokkuvarisemise tagajärjel. Ligikaudu 90 000 - Eestis ning veerand miljonit - Lätis. Kodakondsusetuse probleem ei lahene iseenesest, vähemalt lähitulevikus mitte ning EL peaks tegema kõik endast oleneva, et inimesed, kellel ei ole kodakondsust, selle saaksid. "
Toom märkis kahetsusega, et resolutsioonist arvati välja punkt selle kohta, et kodakondsuseta isikutel ja kolmandate riikide kodanikel, kellel on EL liikmesriigi alaline elamisluba, peaks olema õigus hääletada kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel. Selle sätte vastased võitsid vaid 16 hääle ülekaaluga: 335 Euroopa Parlamendi saadikut hääletas poolt, 351 – vastu.
"See on ebaõiglane otsus, arvestades, et iga liikmesriigi mandaatide arv Euroopa Parlamendis sõltub rahva-, aga mitte kodanike arvust, seega hääleõigus Euroopa Parlamendi valimistel tuleb anda kõikidele riigi alalistele elanikele. Selles mõttes käitub Eesti üsna küüniliselt: Eesti kuues mandaat kuulub hääleõiguseta maksumaksjatele. Tahes-tahtmata meenub Ameerika revolutsiooni loosung – no taxation without representation.“
Kuidas hääletasid hääleõiguse andmise küsimuses mittekodanikele ja kolmandate riikide kodanikele, kellel on alaline elamisluba Euroopa Liidus, Euroopa Parlamendi liikmed Eestist? Poolt olid Yana Toom, Kaja Kallas, Marju Lauristin ja Indrek Tarand. Vastu - Tunne Kelam. Urmas Paet jäi erapooletuks.