Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom (KE) tellitud uuringust selgub, et 65,8 protsenti eestlastest oleksid nõus vene rahvusest kaitseväe juhatajaga, kui too on sellesse ametisse kõige kompetentsem. Julgeolekuohu tõttu oleks sellele vastu 27,4 protsenti.
Toom ütles täna, et küsitlust läbi viinud Saar Polli juht Andres Saar soovitas selles küsimuses sõna "venelane" asendada mõne alternatiiviga, nagu "mitte-eestlane", aga Toom jäi sõna "venelane" juurde, sest sellel on tugevam tähendus.
Toomi küsitluses oli ka muid küsimusi. Selgus, et Eesti välispoliitilist tegevust toetas kaks kolmandikku eestlasi, aga pooled venekeelsed ei toeta. Venemaa poliitikat toetab vaid 5,1 protsenti eestlasi, aga 59 protsenti venelasi.
Venemaa tegevus ohustab Eestit sõjaliselt 66,5 protsendi eestlaste arvates, aga venelastest arvab seda 7,4 protsenti. Seda, et USA tegevus ohustab Eesti sõjalist julgeolekut, usuvad 2,8 protsenti eestlastest ja 22,5 protsenti venelastest.
Sõjalise kokkupõrke ohtu Venemaaga pidas täiesti võimatuks 68,7 protsenti venekeelseid vastajaid. 23,1 protsenti venekeelsetest uskus, et sõjalist kokkupõrget ei saa pigem juhtuda. Pigem usuvad seda 5,4 protsenti ja usuvad kindlasti 1,5 venelastest.
Eestlastest kindlasti ei usu sõjalise kokkupõrke ohtu Venemaaga 14,8 protsenti, pigem ei usu 46 protsenti, pigem usuvad 28,4 protsenti ja kindlasti usuvad 6,9 protsenti.
Kirde-Eestis elavaid Venemaa kodanikke ja määratlemata kodakondsusega isikud pidas Eestile julgeolekuohuks natuke üle poole eestlastest. 55,5 protsenti eestlastest arvasid, et mittekodanikud võivad kujuneda julgeolekuohuks, aga igal juhul ohtlikuks pidas neid vaid 3,6 protsenti. Venelased arvasid ülekaalukalt, et mittekodanikud ei kujuta endast julgeolekuohtu.
Küsimusele, kas on plaanis alaliselt väljapoole Eestit elama kolida, vastas kindla eitusega üle kolmveerandi eestlastest ja mitte-eestlastest.
Toom märkis, et vaid kaks inimest tuhandest küsitletust mõtlesid Venemaale kolimise peale. Need, kes planeerisid kolimist, mõtlesid Lääne-Euroopa maade peale.